1 - Viimsi vald

Viimsi konstaabliga patrullis >> Loe lk 5
nr 17 (249)
Tiraaž 7190
Nimi
Õpilased tahavad ise teha
Üks osa ajakirjandusõppest on teoreetiline, aga palju olulisem osa
oskuste kujundamisel on praktikal:
et mõista meediakanalite olemust
ning mõju, tuleb see oma nahal järele proovida. Esimesel õppeaastal
käivitas Viimsi kool oma raadio.
Raadiotoimetajad käisid meedialaagris teadmisi ja oskusi omandamas, välja töötati raadio päevakava
ning eetrisse jõudsid kooliraadio
uudised ning muusika. Kahjuks
takistasid tööd tehnilised probleemid, mille lahendamiseks otsime
praegu aktiivselt võimalusi.
Sel aastal alustasime ajalehega. Huvi koolilehe tegemise vastu
näitasid üles põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, kellest moodustus
kümneliikmeline meeskond. Esimest korda koguneti oktoobrikuus.
Ühiselt arutleti koolilehe eesmärkide ja võimaluste üle ning pakuti
välja teemasid, millest lehes kirjutada. Lisaks lugude kirjutamisele
osales kogu meeskond ka koolilehe
kujundamisel, reklaamikampaania
tegemisel ning müügitöös. Kõik
need tegevused aitavad õpilastel
näha meedia eri valdkondi ning
teha asju, millest varem aimugi ei
olnud.
(vt. lk 16)
Nr. 1
Viimsi Kooli ajaleht
Detsember 2007
Hind: 5 EEK
Mis on
peidus
Riigikogu liikmete
sahtlites
Hr. Targa
10 küsimust
Meediastaar
Viimsi koolis
Kelle vanaema
ronis
90aastaselt
puu otsa
1. detsember 007
10
M uljed k o olip eolt
AŽ
P I L D I R E P O R TA
raad”
Toimus stiilipidu „Maske
Caro-Liine
15. novembril leidis koolis
toimus?
aset „Maskeraad“. Mis
ja kostüümidega inimesi,
Peole oodati vahvate maskide
teksade ja dressipluusiga.
kohale, kehad kaetud peamiselt vähese rahva tõttu ning
kuid siiski ilmuti sinna
ghicken“, mis ei õnnestunud
män­
Pidu avati mänguga „Funky
kes kohal olid ei läinud
Kahjuks ka need vähesed,
Üheks nendest oli iluvõim­
jäädi ilma suuremast naljast.
olid piduliste jaoks ka esinejad. tõstis publiku meeleolu.
guga kaasa. Loomulikult
kavaga, mis
klassist oma graatsilise
leja Marleen Jõela 8D
oskusi
e
tantsutüdrukut
Metsa
Veel sai imetleda Ene
kaunist etteastet. Tantsu
ning nautida kõhutantsijate
ja
tulnud kaks väga abivalmit
vihumiseks olid kohale
klas­
on Rauno Toommägi 10B
tublit inimest. Nendeks
klassist, kes olid vali­
11A
Kuuskman
sist ning Susanne
kohalolijate soovidega.
nud muusika arvestades
ennustajat, kes uudis­
Julgemad võisid külastada
ootab.
mis neid tulevikus ees
himulikele teada andis,
te­
nälg näpistama ei hakkaks,
Selleks, et pika õhtu peale
7A
mida pidas Grete Jürgenson
ja
gutses aulas ka kohvik,
põske pista magusaid saiakesi
klassist. Külalised võisid
kõr­
grillvõileiba ning rüübata
koogikesi, ampsata kuuma
vale mõnusat teed.
küün­
neljapäeva õhtu hubases
Selline oli novembrikuu
Pidu sai alguse kell 19.00.
lavalgusega täidetud aulas.
Ene Metsa energilised
tantsutüdrukud
Gümnasist
tööl ETV-s
Kaks
ri
kaunita
ija
Kõhutants
- kuldne
liblikas
ja
Meie koolis
Rebasetüdruk
Gretel
INIMEN
E MEIE
SEAST
pe
63-kordne sitseb
kettaheite Eesti meister
s ja kuulitõ
ukes!
Caro-Liine
8
Imeline kõhu-
Ühel esma tantsija
späeva õhtup
oli mul võim
oolikul
juttu puhu alus enne treeningut
da
GA. Eha on õpetaja EHA RÜNN
Eviis
Koolis kehal aastat olnud Viims
i
ise kasvatuse
ning naud
õpetaja
ib seda tööd
Tüdruk
kui saime
väga. Enne
,
intervjuuga
lendab
valmistas
alustada,
ta
kohvi.kuiTalind endale ühe kuum
pakkus ikka
a
mulle ka,
kuid ma keeldviisakusest
peale sai
usin. Selle
ta
Kohvikus sai teed vaid kolme
õnnelik, et väga rõõmsaks ja
krooni eest
oli
ma ei ole
rikutud laps!
Istusime
siis spord
õpetajate
ikompleks
toas
is
tasin mäng maha ja mina aluslevalt tähts
niku oleku
a ajakirjaga
kujunes väga oma küsitlust, mis Pikajuukseline Eha
mõlgutab
lõbusaks!
spordist.
mõtteid
Kaardimoor
ennustusi lugemas
Iluvõimleja Marleen
Kinginipid
jõuludeks
Tun ne oma
õp etaj aid!
Vikatimees
Sulesilm
Jõela
õpetaja olla,
tahtsin Tartus
minna või
siis teine varian se õppima
Moskvasse
t oleks olnud
minna, aga
ma valisin
ikkagi Tallinn
lõpuks
a. Ma ei
minema
olnud valmis
Tartumaale
Leidsin, et
või Venem
lihtsam on
aale.
Tallinn oli
kõige armsa jääda koju, sest
m mulle.
Kas mälet
ad ka seda,
kes su treene
olid?
rid
Jaaaaa, esime
Seinberg, temane treener oli mul
Harri
juures alusta
kolmandas
klassis. Kui sin treenimist
praegusesse
Audentesess läksin edasi
treeneriks
e, hakkas
Uno
lühikest aega Ojand, kes oli seda mu
üsna
kes juhend ning siis tuli Jüri Murak
as mind kuus
as,
väga rikas,
aastat. Ma
mul
olen
Minu neljas mitmeid treenereid
olnud!
treener on
on kakskü
Millise iseloo
mmend viis Vello Palm, tema
muga olid
aastat olnud
on nimelt
töötanud
Algatuseks
lapsepõlves?
minu
. Vello
Viimsis. Me
abikaasa!
Eha
Ootamatult
oleksime
kurjakuuluta laseb
kuuldavale korteri saanud, aga
siia ka
va hüüde
õpetaja Kristel ilmus meie juurde
ema ei olnud
Tallinnast
mõttepaus.
: „Oioi!“
jälle
Värv ja seekor
ära
Pisike
nõus Ning
No ma olin
jäimegi pealin tulema ning seepä
ja uudish
d koos Sirjega
Eha
väga
pidulised
imulik, Jutuhoos
rast Hellllõ lasi jälle oma häälep
.
na elama
paljud omad rahutu kooli.
siiamaani
ja
aelad
õõuuu
läksin
valla:“
used on
, Sirje, ma
seal ka
minus veel
annan intervj
mul on praegu
säilinud.
nii elav, et
Ma olen
uud,
ma ei oska
tõsine
pöördus
Kus koolis
kirjeldadagi.
õpetaja Kristelmoment!“ Siis
käisid? Millise
Minus leiduv seda lühidalt
nõuandega:“
on sellest
omadused,
ad kõik sellise
d mälestused
Küsi ikka intiimsminu poole
jäänud?
mis ühel
d Ma
ka!“ Samal
tüütul lapsel
õpetajate
eid küsimu
käisin koolis
ajal karjub
jaoks
si
Lasnamäel
Sirje garder
siis käisin
igal pool olla, olemas on. Tahtsi
viis klassi ning Kuule, me teame
oobist:“
n alati
edasi TSIK
Ehast kõike
TSIK-is ehk
olid lõbusa
Audenteses
Loomulikult kõike näha ja teada
praeguses
s tujus sõbran ju!“ Seejärel
saada.
ja lõpetasin
huvitas mind
ning saime
Kõikid
aga mõnik
nad kadun
12. klassi
õppimine
intervjuuga
ord,
ud
seal.
ka, aga es teistes koolides oli
edasi minna
igavaks muutu kui tunnis õpeta
ükstei
meil
.
st klassi,
oli juba kakste
ja jutt
Kuida
tehti üks aasta
raamatut lugems, siis hakkasin ma
ist. Spordi
mingit
tõttu kunags erineb tänapäeva
seal kümm juurde.Ma mäletan, et
raamatut kaasas a. Mul oli alati kotis
kool
e trenni nädala
tegin Väga isest?
kolm
ka laupäe
ei oleks viitsin . Mitte nüüd seda,
oluliselt erineb
s ja muidu
val
et ma
gi õpeta
! Vanasti
toimus kool treenisin, sest sellel
ma olin väga ud tunnis kaasa töötad
ja
sõna seadu
oli
päeval
ka. Koolist
s, mis iganes ikka
ütles,
pidanud vajalikkiire taibuga ja lihtsal a, väga head
on
tema
mälestused. mulle jäänud lapses nii ka jäi. Praegu
on ikka väga
õpetaja juttu uks uuesti seda sama t ei koolis käia!
Mulle meeld
õbralik kool
vana
uuesti kuulat
is kui mina
võrreldes
minu märka Vahepeal ilmus keegi
väike salaka
selle ajaga,
koolis käisin.
val muie suule a!“ Tekib vaikus,
mata
ilma
Oleneb muidu
siis: „Võibo
ning ta lausus Eha hüüab kõvast õpetajate tuppa ning ka inimesest, mina
lla, et isegi
gi
näiteks sain
i:“ Hellllõ
koolis ning
liiga taibuk
Kristel, ma
hakkama
as!“
annan praegu õõuuu, kunsti- läbi.
õpeta
välja, et õpetaj
Kust oled
intervjuud!“
Osad lapsed jatega sain hästi
pärit? Kuida
Tuli Kui
a Kristel tuli
ei saanud
Sirjet. Meie
s sattusid
Viimsisse?
ma käisin
otsima õpetaj
hakkama.
seltsko
leidnud. Kristel nnast ta teda kahjuk a klassis, eks siis kuuendas/seitsmen
Ma sündis
das
in Viljandis,
ikka neid
s ei vanem
läks edasi
ning meie
Tallinnas.
aga elanud
konflikte
adki käisid
jätkasime oma Sirje otsinguile
Lastea
oli,
olen
koolis.
igasuguseid
samuti Tallinn ias ja koolis käisin
intervjuud.
vempe korda Ma suutsin
ma Kas
as. Viimsi
ei armastanud
seetõttu, et
saata, näitek
sse sattus
sellepärast
ma asju õigel
elan Merivä
s
hakkasidki
Minu
ljal ning tulin in Ei, kehalise
Viimsi Kooli,
ajal ära teha.
parim saavut
õpetajaks?
kasvatuse
tööle. Ma
kirjandit esitasi us oli see, kui ma
õpetajaks
oleksin võinudsiia, ma lihtsal
ise siin koolis
hakka
seitse
t selletõttu,
n
käia, sest mu
ka
et ma tegele sin ühel päeval, see eesti keele õpeta
isa on eluaeg spordiga ja see
jale
oli ka viiman
sin päev.
oli lähim ala,
Hinges olen
e
Kirjutasin
mida õppid
ma tahtnu
öö läbi neid. esitamise
a. spordi
d tegelikult
ajaloo puuduga seoses koolist kogu Kuna ma
aeg nii palju
sin, siis oli
mul vaja
alati midag
i
Viimsi kultuuriloo selts teeb ülevaate Viimsi küladest läbi sajandite.
Loe lähemalt lk –7.
Viimsis loodi kaks uut
naabrivalve piirkonda
Eelmisel nädalal loodi Viimsis uus naabrivalve sektor Rohuneemel Liiva tänava piirkonnas ja Vesiniidu piirkonnas.
5. detsembril sõlmisid Viimsi abivallavanem
Jan Trei, Ida politseiosakonna ülemkomissar
Tarvo Ingerainen, MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe, Liiva sektori vanem,
volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam ning
Vesiniidu sektori vanem Merje Kaasan naabrivalve lepingu.
“Kuritegevuse ennetamine on naabrivalve
eesmärk. Esimeseks sammuks selle eesmärgi saavutamisel on naabritevahelise usalduse
ja koostööharjumuse kujundamine. Kodaniku ühiskonda saab tugendada vaid avatud ja
koostöövalmis inimeste abil kes on valmis loobuma anonüümsusest ja ükskõiksusest valjaspool tema aeda toimuva vastu. Täiendav tulu
on huvi ja kaasvastutuse tõus üldise heakorra
eest,” ütles Mari-Ann Kelam
MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina
Ristmäe ütles, et Liiva sektoris on koosolek
naabrivalve sektori liikmetele juba olnud. Ka
Vesiniidu piirkonnas on koosolek tulemas.
„Naabrivalve sektori moodustamine annab
oma kodukoha turvalisusest huvitatud elanikele võimaluse organiseeruda ning teha aktiivset
koostööd nii kohaliku konstaabli kui ka vallaametnikega kuritegude ennetamisel,” märkis
abivallavanem Jan Trei.
Viimsis loodi esimene naabrivalve sektor
2001. aastal ja praeguseks tegutseb neid 12. Lisainformatsiooni saab Harjumaa projektijuhilt
Erik Niinemaalt telefonil 527 6965 ning e-posti teel [email protected], samuti kodulehelt
www.naabrivalve.ee.
Koolileht kuulutas
välja nimekonkursi
Viimsi Kooli uue ajalehe esikaas
Viimsi kool sai oma lehe
Detsembrikuu on Viimsi koolis lisaks päkapikkudele ning jõuluvanale olnud ootusärev ka seetõttu, et esimest korda kooli ajaloos nägi
ilmavalgust päris oma koolileht. 16-leheküljelise täisvärvilise lehe
toimetus on kümneliikmeline ning meeskonnas on nii põhikooli kui
ka gümnaasiumi õpilasi.
Ajakirjanduslik õpe
Viimsi koolis
Juba teist aastat on Viimsi kooli
valikainete loetelus ajakirjandusõpetus (õppekavas meediaõpetus), kus pooleteise aasta
jooksul on meediahuvilised õpilased saanud teadmisi ja oskusi,
kuidas tänapäevases pöörases
infoühiskonnas ellu jääda ning
mitte lasta meedial ennast ära
kasutada. Ajakirjandusõpetus on
püüdnud traditsioone luua juba
oma esimesel õppeaastal: korraldati õppekäike telekanalitesse,
raadiotesse, trükiväljaannetesse
ning organiseeriti põnevate esi-
nejatega meediaseminar. Kogu
õppetegevuse eesmärk on kujundada pädev meediatarbija. Meediapädevus on inimese võime
kriitiliselt hinnata ja analüüsida
meedia vahendatud informatsiooni ja väärtusi ning mõista ja
tunda meediasüsteemi toimimise
mehhanisme. Samuti on see oskus suhelda meediaga aktiivse
subjektina (kui tahame oma sõnumiga meediasse pääseda) ja
objektina (kui satume ise ootamatult meedia huviorbiiti).
Koolilehel puudub praegu oma
nimi. Selleks kuulutas toimetus
välja nimekonkursi, mis kestab
jaanuari keskpaigani ning kus kõikidel õpilastel, õpetajatel ja lapsevanematel on võimalik oma pakkumisi teha. See, kelle nimi välja valitakse, võidab peale au ja kuulsuse
ka teleajakirja Nädal pooleaastase
tellimuse.
Koolilehe toimetus väga tänulik
kommentaaride ning ettepanekute
eest, et lehte veel huvitavamaks
ja paremaks teha. Ettepanekute ja
tagasiside jaoks on kooli aatriumis
olemas nn tagasiside kast ning arvamusi saab saata e-posti aadressile [email protected]. Koolileht maksab viis krooni ning seda
saab osta kooli kantseleist.
Annika Remmel
meediaõpetuse õpetaja ja
koolilehe koordinaator
Mari-Ann Kelam
21. detsember 2007
Kas võlad peaks jääma laste kanda?
Aare Ets väidab 11. detsembril ilmunud
pressiteates, nagu oleks Viimsi võimuliit
löönud põnnama maamaksu tõstmisel, sest
kartis rahva vastuseisu – see ei vasta tõele.
Maamaksu tõstmisest loobumise ehk eelnõu tagasi võtmise otsuse tegi vallavalitsus 11. detsembri hommikul, kui Etsi poolt
meeleavaldusele kutsutud viimsilased alles
hommikukohvi jõid ja plakateid maalisid.
Vallavalitsust panid maamaksu määra tõstmisele alternatiivi otsima kirjad ja pöördumised
inimestelt, kes viimastel kohalikel valimistel
tänase koalitsiooni poolt hääletasid. Dialoog
rahvaga on olnud ja on ka edaspidi valla juhtimises võtmesõna. Me võtsime oma valijate
häält kuulda.
Täname kõiki aktiivseid viimsilasi, kes meile kirjutasid ja meiega ühendust võtsid, sest
maamaksu määra tõstmise temaatikale lisaks
võeti üles ka muid valla elu-oluga seotud teemasid. Nii saime teada äriühingust, mis oma
reoveed salaja otse merre laseb, lasteaednikest,
kes küll vanematelt hingehinda nõuavad, kuid
oma tööd väidetavalt mitte alati korralikult ei
tee ja muustki olulisest, mis vajab vallavalitsuse sekkumist. Kohaliku omavalitsuse eesmärk ongi ju selles, et kohaliku elu küsimused
lahendatakse kohapeal iseseisvalt ja lõplikult.
Vallaelanike osalemine selles protsessis on hädavajalik.
Vallavolinik Ets kirjutab oma pressiteates
ka mingisugusest omapoolsest punktivõidust.
Oleks väga huvitav teada, mis mänguga on
tegemist, kellega mäng käib, millised on reeglid ja mitu punkti peab võitmiseks saavutama?
Enne, kui vallavolinik Ets oma poliitilist tsirkust lavastama hakkas ja rahva barrikaadidele
kutsus, võinuks ta tutvuda volikogu liikmetele
laialisaadetud materjalidega ja esitada teemakohaseid küsimusi või ettepanekuid vallavalitsusele. Juhin siinkohal lehelugejate tähelepanu
sellele, et Viimsi tänane (nagu märgid näitavad, ikka veel Madis Saretoki poolt juhitud)
opositsioon pole teinud viimase kolme eelarve ja arengukava tegevuskava menetlemisel
veel kordagi omapoolseid ettepanekuid nendes
muudatuste tegemiseks.
Seoses eelarvega soovin juhtida tähelepanu
asjaolule, et valla 17-aastase ajaloo jooksul on
kõik vallavolikogu koosseisud teinud viimsilas-
Toimetus ootab kaastöid ja reklaame
e-posti aadressil [email protected].
Kaastööd võib tuua ka otse toimetusse
või saata postiga aadressile Nelgi tee 1,
74001 Viimsi, Harju maakond.
Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid
nende selguse huvides toimetada ja
lühendada.
Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis
lehte ei ilmu.
Peatoimetaja: Merike Taal, tel 606 6833.
Toimetaja: Kerttu Moskalik, tel 606 6864.
Toimetuse kolleegium: Urmas Arumäe,
Anne Velliste, Leelo Tiisvelt ja Kristo
Kallas.
Trükki toimetanud: Ekspressmeedia
Väljaandja: Viimsi vallavalitsus
Viimsi Teataja makett: OÜ Dreamers
Ajalehe järgmine number
ilmub 11. jaanuaril.
tele märkimisväärseid soodustusi.
Seadus selliseid ülesandeid vallale
ei pane, küll aga on volikogul õigus
oma rahvale soodustusi teha. Ma ei
võta siinkohal seisukohta, millised
vallapoolsed toetused on head ja
millised peaks ära jätma või kelle
initsiatiivil üks või teine täiendav
hüve vallarahvale on kehtestatud.
Kuid valla 17 aasta jooksul võetud
kohustused ja antud lubadused on
tänaseks lumepallina kasvanud nii
suureks, et valla eelarve ei suuda
seda kõike taluda. Tänase vallavalitsuse “süü” seisneb ehk selles, et
me oleme selle olukorra välja selgitanud ja julgeme seda ausalt ka
välja öelda - sõltumata sellest, kas
see meile tunnustust toob või rahva
viha esile kutsub. Me ei soovi jätkata varasemat poliitikat, mis eirab
tegelikke probleeme ning ei räägi
neist.
Kuidas kõik juhtus? Selle analüüsiga oleme ekspertide abiga
tegelenud. Põhjusi on kaks. Esiteks rikka Kirovi kalurikolhoosi
mentaliteedi (a’ la me võime endile
kõike lubada) jätkumine veel mitme aasta jooksul pärast kolhoosi
lõppu. Veel tänagi on kuulda inimeste seisukohti, et Kirovi ajal oli
„nii või naa” ja et Kirovi ajal said
asjad tehtud, miks täna ei saa. Kõigile peaks aga selge olema, et neid
aegu ja majandusmudeleid tänastega võrrelda ei saa. Kirovi kolhoos
ja tema inimesed olid tublid omas
ajas ja ruumis ja selle fenomeni
jäädvustamiseks kavatseme me
Viimsi Koduloomuuseumis avada
püsinäituse. Olen veendunud, et
õnn tuleb meie õuele ka ilma kolhoosikorrata.
Teine ja olulisemgi põhjus on
aga see, et valla taasasutamisest
aastast 1991 kuni tänase koalitsiooni võimuletulekuni detsembris
2005 puudus Viimsi vallas finantsplaneerimine. Tollased vallajuhid
said seetõttu valla rahaasjades ette
näha vaid ühe planeeritava majandusaasta raames. Pikaajalisi kohustusi võeti kergel käel ja asjaosalisi
tõenäoliselt ei huvitanud, mida
need pikemas perspektiivis kaasa
võivad tuua.
Lausa uskumatu, aga veel 2005.
aastal puudus Viimsi vallas raamatupidamise siseeeskiri ja riigi raamatupidamistoimkonna juhendeid
täideti oma suva järgi (näiteks ei
võetud bilansis üles kohtuvaidlustest vallale tekkida võivaid nõudeid, mistõttu ei saanud ka tänane
vallavalitsus nende nõuete olemasolust, mis tänaseks on kaasa
toonud ca 30 miljonilise kohustuse, õigeaegselt teada). Selliste
asjaolude valguses võib iga viimsilane ise hinnata, kuidas Viimsi
valda eelmiste vallajuhtide poolt
lisaks muule ka finantsplaneerimise ja -arvepidamise mõttes juhiti.
Seda kõike lasid sündida ka valla
tollane õigusnõunik, vallasekretär,
pearaamatupidaja(d), valda teenindanud advokaadid (juhul kui neilt
selles asjas nõu küsiti) ja audiitor.
Läks aega ligi kaks aastat, et seda
eelmiste vallajuhtide kokkukeritud
sasipundart lahti harutada ja avastatud vigu parandada. Täna me
pole veel kindlad, et kõik vanad
vead on välja ilmunud...
Nagu mainitud, ainuüksi jõustunud kohtulahendeid valla vastu on
suurusjärgus juba 30 miljonit, kuid
see ei ole ilmselt veel kõik. Prae-
guseks hetkeks on korrastatud valla asjaajamist ja seatud korda raamatupidamine, ebapädevad vallaametnikud on vallandatud, loodud
on vähemalt viis aastat ettevaatav
finantsperspektiiv ja tehtud muudki, et valla majanduslikku olukorda
ja asjaajamise taset parendada.
Tänasel koalitsioonil tuli valimisteks valmistumisel lähtuda tollal vallast kättesaadavatest numbritest, mistõttu tuleb tunnistada,
et 2005. aastal võimule tulles ei
osatud kohe kaugemaid finantsperspektiive ette näha. Seetõttu
lubatud soodustuste (nagu näiteks
vee- ja kanalisatsiooniga liitumise kompenseerimine, külaseltside
toetamine, pensionäride ühenduse
toetamine ja ühekordsed toetused
seenioridele, autojuhilubade kompenseerimine jt.) andmise otsustamisel ka arvati, et raha selleks saab
eelarves olema. Raha esialgu leitigi, aga pikas perspektiivis tuleb
arvestada, et osadest soodustustest
tuleb rahapuudusel tulevikus tõenäoliselt loobuda.
Ka riik koostab iseenda tarvis
kohalike omavalitsusüksuste eelarveid, lülitades tulude poolele
üksikisiku tulumaksu laekumise
prognoosid ja kulude poolele vaid
need kohustused, mis on vallale
seaduse järgi kohustuslikud. Nii
ei näe riigi koostatud valdade eelarved ette selliseid kuluartikleid
nagu 1) külavanematele kompensatsiooni maksmine; 2) politsei-,
valve- ja päästeteenistuse toetamine; 3) ühistranspordi doteerimine;
4) muusika- ja kunstikooli ning ka
gümnaasiumi ülalpidamist (sh ka
näiteks gümnasistide transpordikulu kompenseerimine); 5) täiskasvanute huvihariduse toetamine; 6)
valla muuseumi(te) ülalpidamine;
7) toetused õpilasmalevale, pensionäridele ja kirikule; 8) lisatasud
õpetajatele. Loetelu võiks jätkata kõik nimetatud ja veel muudki riigi
seisukohalt mittekohustuslikud kuluartiklid on aga 17 aasta jooksul
Viimsi eelarvesse sisse kirjutatud.
2008.-2009. aastate eelarvetele on probleemiks veel ka majanduse üldine seis, mistõttu võib
täiendavaid tagasilööke tulla ka
üksikisiku tulumaksu laekumisega.
Töö eelarvestamisega ja prognoosimisega jätkub, aga meie tänane
2008. aastasse ja viie aasta taha
vaatav prognoos ütleb, et lähiajal
tuleb koostada Viimsi valla kokkuhoiuprogramm ja sellele vastavalt
eelarved. See omakorda tähendab,
et ka viimsilased peavad tegema
valikuid, millistest (lisa)hüvedest
ollakse valmis loobuma.
Me üritasime maamaksu määra
tõstmisega lahendada 2008. aasta ühekordseid probleeme seoses
kohtuotsuste täitmisega, aga meie
valijad ja teisedki viimsilased polnud sellega päri. Tõenäoliselt korrigeerime seetõttu tuntavalt teedeehituse eelarvet.
2008. aasta eelarves on ette nähtud ka varade müük. Me võime varasid müüa veel mõnel lähiaastal,
aga mis edasi? Varasid on mõistlik
müüa siis, kui saadud raha eest midagi uut rajada, elik investeerida.
Müüa aga vara selleks, et saadud
raha kunagiste populaarsete valimis- või muude lubaduste täitmiseks laiali jagada, oleks vastutustundetu ja seda me teha ei kavatse.
2008. aasta eelarvega on tõesti probleeme ja me peame selle
ilma maamaksu määra tõstmiseta
tasakaalu saama. Hetkel otsitakse
lahendusi ja sealjuures tuleb ka
vallavara müügile vaadata laiemalt kui ainult kinnisasja müügi
vaatenurgast. Edasine kurss saab
olla aga ainult üks: tulud ja kulud
saavad kasvada (või ka kahaneda)
vaid paralleelselt, mitte aga nii
nagu seni, kus kulud kasvasid kiiremini kui tulud. Tänaseks on muidu paralleelsed suusad lihtsalt risti.
Kulude kärpimised on valusad kõiki puudutavad otsused ja viimsilaste konstruktiivsed arvamused selles küsimuses võtab vallavalitsus
kindlasti arvesse.
Me peame olema vastutustundlikud nii tänaste viimsilaste
heaolu kui ka tulevaste põlvede
suhtes. Käitumine ühepäevaste peremeestena ja „pärast meid tulgu
või veeuputus” suhtumisega, võib
ülevoolava populismi tingimusis
ja meedia toel lühiajalist edu tuua.
See võib ka eelpool viidatud “võidupunkte” anda, aga viimsilased ei
valinud meid selleks, et me neile
udu ajaks ja räägiks ainult, kui hästi kõik on. Ees on rasked ajad ja me
peame neist koos üle saama.
Urmas Arumäe
vallavanem
21. detsember 2007
Viimsi valla mandriosa ja
saarte teede teemaplaneeringu
eskiislahenduste avalik arutelu
Haabneeme
alevik saab
lasteaiaalgkooli
Praegusel ajal ei vasta teedevõrk kasvavale liikluskoormusele, teede läbilaskevõime
suurendamise võimalused on
piiratud (eriti vallast väljuvatel suundadel). Teede rajamisel
on probleemid maaomandiga,
raskeveokite liikluse ja ohtlike
veostega vallas. Valla teedevõrgu
arendamise põhiülesanne on valla ida-lääne ühendamise suunas
välja veninud piirkondade ühendamine ja poolsaarelt väljapääsu
magistraaltee väljaarendamine.
Teedevõrgu puhul tuleb väärtustada seda, et teed on maastiku- ja
ajaloolisi trajektoori järgivad,
õgvendamata, kergesti orienteerutavad, vaateelamusi pakkuvad,
funktsioneeruvad jne.
Planeering tähendab eelkõige
kokkuleppeid. Arvestada tuleb nii
praegu valitsevat olukorda kui ka
tulevikus tekkida võivaid situatsioone. Planeeringu tegemisel
püütakse arvestada võimalikult
paljude isikute ja institutsioonide huvidega. Seega planeeringu
koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus vastuoludele,
mis võivad tekkida eri huvide
esindajate vahel. Vajadusel tuleb
sekkuda omavalitsusel ning kaalutleda era- ja avalikke ehk üldiseid huvisid, et tagada omavalitsuse tasakaalustatud areng.
Kehtestatud teede teemaplaneering on omakorda aluseks
detailplaneeringute koostamisele ja ehituskorraldusele. Planeeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat planeeringut
perioodiliselt üle vaatama ja
vastavalt elu käigule kaasajastama. Täpsustatud teede teemaplaneering on aluseks teemaade munitsipaliseerimisel.
Jan Trei
abivallavanem
Haabneeme alevik Viimsi vallas saab endale 120
lasteaiakohaga ja 350 õpilasele mõeldud lasteaiaalgkooli. Plaanitava hoone
kooliosa on kolmekorruseline ja lasteaiaosa ühekorruseline. Lasteaia-algkooli kasulik üldpind on ligi
8000 ruutmeetrit.
„Lasteaiakohtade
nappus
on Viimsi vallas suur,” ütles
Viimsi vallavanem Urmas
Arumäe. „Leidsime võimaluse selles suunas sammu
edasi astuda, võites laste kasutusse Karulaugu teel paikneva kinnistu Haabneeme
alevikus. Krundile olid algselt plaanitud korterelamud,
samas on valla prioriteet liiga kiire elamuehituse pidurdamine ja elanikele heade
tingimuste loomine.”
Vallavanema sõnul kiitis
vallavolikogu
koalitsioon
heaks otsuse sõlmida üürileping Merko Grupi tütarettevõttega E. L. L. Kinnisvara
Karulaugu tee 5 kinnistu
ning sellele rajatava lasteaed-algkooli kasutamiseks
tulevikus. Üürileping on
tähtajaline ja see sõlmitakse
ilmselt 30 aastaks.
„Lasteaed-algkool valmib
2009. aasta septembriks,”
lisas Arumäe. „Viimsis on
praegu lasteaiajärjekorras
ligikaudu 500 last, meie
konkreetne eesmärk on luua
2009. aasta lõpuks Viimsisse kuni 400 uut lasteaiakohta. Soovime maksimaalselt
ära kasutada iga võimaluse
saada maad lasteaedade ja
teiste infrastruktuuriobjektide kasutusse või panna arendajale peale infrastruktuuri
väljaehitamise kohustusi.”
VT
Viimsi teedeplaneering
Valminud on Viimsi valla
mandriosa ja saarte (Naissaar ja Prangli) teede teemaplaneeringu eskiislahendused. Vallavalitsus korraldab
nende
lähteseisukohtade
tutvustamiseks avaliku arutelu 17. jaanuaril kell 16.30
Viimsi vallavolikogu saalis
(Nelgi tee 1, teine korrus).
Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla teedevõrgustik; sõidu- ja kergliiklusteed”
ja keskkonnamõju strateegiline
hindamine algatati vallavolikogu
27. juuni 2006 otsusega nr 71 ,
planeeringu lähteülesanne kinnitati vallavolikogu 14. novembri
2006 otsusega nr 98. Teemaplaneeringut koostab vallavalitsuse
tellimusel K-Projekt AS.
Teedevõrgustiku teemaplaneering koostatakse kolmes osas
ning see hõlmab valla mandriosa, Prangli saart ja Naissaart.
Eskiislahenduste avalik arutelu
korraldatakse mitmete huvigruppide kaasamiseks ja õigel
ajal informeerimiseks ning
selleks, et sünniks kõikidele
pooltele vastuvõetav lahendus.
Selleks kutsume teid osalema
arutelul, kus saate esitada oma
arvamusi ja ettepanekuid.
Valla teede teemaplaneeringu eesmärk on valla teedevõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühistranspordi arengu
põhimõtete kujundamine ning
kehtivate üldplaneeringute täpsustamine ja täiendamine. Teemaplaneeringuga määratakse
kindlaks sõidu- ja kergliiklusteede ning reisijate rööbastranspordi trasseering.
Planeeringuga samal ajal
tehti keskkonnamõjude strateegiline hindamine, koostajaks
Hendrikson & Ko.
Teemaplaneering
„Viimsi
valla teedevõrgustik; sõidu- ja
kergliiklusteed” kirjeldab vallasiseseid logistilisi seoseid ning
annab füüsilised võimalused
teedevõrgu arendamiseks. Seejuures on teemaplaneering üldplaneeringu jõuga dokument,
mis on tihedalt seotud teiste
valdkondade teemaplaneeringutega (näiteks rohealade ja elamualade teemaplaneering jms).
Lisaks olemasoleva teedevõrgu
arenguvõimaluste kirjeldamisele käsitleb see ka hoonestatavate arengualade väljaehitamisega
seotud perspektiivseid magistraalteid ja kergliiklusteid.
Kauneid jõulupühi ja
edukat uut aastat!
Viimsi vallavolikogu
Viimsi vallavalitsus
Viisakas „ei”
Neljapäeva
hommikul
kooli minnes avastas noormees koduuksel, et lahti
on tulnud plaaster, mis oli
pandud ära lõigatud abstsessile põsesarnal. Sellesk et vältida infektsiooni, sõitsime kooli asemel
Viimsi
polikliinikusse,
lootes saada abi kogenud
ja koolitatud meditsiiniõelt
– neid ju peaks seal ometi
olema.
Kell oli natuke enne kaheksat hommikul. Polikliiniku registratuuritöötaja
kuulas ära meie mureliku
jutu ja teatas, et sel päeval
kirurgi vastuvõttu pole,
ning palus pöörduda haigla
valveõe poole, kes loodetavasti aitab. Nii tegimegi.
Aga kahjuks sattus olema „vahtkonna vahetus”.
Kell oli saanud kaheksa,
olemasolev valveõde kuulas meid küll ära, kuid
soovitas istuda. Nii me
siis istusime viis minutit,
kümme minutit... Huvitav
oli vaadata, kuidas eespool
mainitud õde uksest sissevälja käis ja koridori peal
vastutulevate inimestega
(haiglatöötajatega) püüdis ülitähtsat juttu rääkida
– öösel valves oli ilmselt
paljugi juhtunud.
Kui ühel hetkel märkasime sama valveõde, punane jope seljas, kapuuts
peas, lihtsalt lahkumas…
No loomulikult, ilmselt
lõppes tema vahetus täistunnil, aga see, et me seal
endiselt istume, tuli talle vist ootamatult, sest ta
püüdis ennast kapuutsi
taha varjata, haigla II korrusel (samal korrusel jalutasid patsiendid tubases
riietuses). Oleks piisanud
lihtsast viisakast ei-st ja
juba oleksime olnud poolel
teel teise polikliinikusse –
Viimsi elanikena Tallinna
polikliinikusse, kus meid
tunduvalt soojemalt vastu
võeti ja eelmainitud lõikus
sooritati.
Vahepeal istudes ja oodates pöördusime teise
sinises kitlis haiglatöötaja poole, kes meid lõpuks
siiski aitas – kuigi oli möödunud enam kui pool tundi
ja kool, kuhu teel olime,
ammu alanud.
Suured tänud õele (nime
kahjuks ei märganud), kes
võttis vaevaks lahtitulnud
side ära vahetada. Seal oodates tekkis igasuguseid
mõtteid: kes kelle jaoks
siiski olemas on ja milleks
need suured sotsiaalmaksud?
Kokkuvõtlikult tahaks
öelda, et ootan ühelt polikliinikult/haiglalt kiiret ja
osavõtlikku reageerimist
juba registratuuris, samuti
professionaalset arstiabi
ka erandlikemates olukordades. Inimlikkust! Seda
pole ju palju tahetud.
Lugupidamisega
Viimsi elanik,
21. detsember 2007
Mida on teha pärast kooli?
Variante on ju mitmeid: passida sõpradega bussipeatustes, terve õhtu arvutiga
mängida, käia huviringides
ja noortekeskuses jne. Üks
paljudest variantidest, mida
paljud noored ei tea, on liituda mõne noorteorganisatsiooniga ja lüüa kaasa nende
tegemistes.
Enamik neist ei ole poliitilised:
päev läbi ei istuta ülikonnas
ümarlaua taga. Ei, asi on palju
lõbusam. Ühe näitena toon esile Euroopa Noorteparlamendi
ametliku esindaja Eestis MTÜ
Tegusad Eesti Noored (TEN).
TEN on üle-eestiline avatud
noorteühendus, mis on noorte
endi loodud ja ka juhitud. Mida
TEN teeb? Eesmärk on tõsta
noorte ühiskonnateadlikkust
ning omaalgatuslikkust. Kuue
tegutsemisaasta jooksul on korraldatud 18 regionaalsessiooni,
kaheksa rahvuslikku sessiooni,
üks rahvusvaheline sessioon;
13. regionaalsessioonilt sündis
projekt „Linn lilleliseks”.
Regionaalsessioon tähendab tegelikult, et kokku tulevad keskkoolinoored, kes
on jagatud komiteedesse.
Esimesel päeval toimub teambuilding ehk rühmaehitus.
See on vajalik, et üksteist
paremini tundma õppida ja
lähedasemaks saada: siis on
hiljem parem koos töötada.
Teisel päeval on komiteetöö,
kus mängude saatel ja nalja
kaudu sünnib tõsiselt võetav
projekt. Viimasel päeval toimub peaassamblee, kus iga
komitee esitleb ja kaitseb
oma projekti ning selle üle
toimub avalik debatt. Noortel
on võimalus ise oma projekt
ka ellu viia ning see on kujunenud TENis juba omaette
tegevussuunaks.
Tegusad eesti noored
Rahvuslik sessioon on ingliskeelne ja sealt valitakse
silmapaistvamad osalejad rahvusvahelisele sessioonile, kus
saab osaleda delegaadina vaid
korra elus.
TEN korraldab ka koolitusi nii oma liikmetele kui ka
teistele organisatsioonidele.
Hiljuti kutsus Põlvamaa Noortekogu kogenud ühenduse
liikmeid üles, et korraldada
rühmajuhtimise koolitust. Just
tänu koolitustele saab TE-
Nis areneda ja karjääriredelil
ülespoole ronida. TEN pakub
korraldamise, rühmajuhtimise
ja ajakirjanduse koolitust ning
seal osalemine on tugevaks
kriteeriumiks asjapulgaks kandideerimisel. TENi koolitustel
võivad osaleda kõik huvilised,
mitte ainult organisatsiooni
liikmed.
Järgmisel kevadel on plaanis
korraldada regionaalsessioon
Tartus ja keskkonnasessioon
Lääne-Eestis ning maikuus
korrata suuremas mahus eelmise aasta edukat projekti „Linn
lilleliseks”, mis pälvis konkursil „Aasta noorteprojekt 2007”
teise koha. Sügisel 2008 toimub TENi esimene venekeelne
sessioon ja üheksas rahvuslik
sessioon.
Viimsi kool on oma delegatsiooniga osalenud mitmel
regionaalsessioonil ja viimasel
kolmel rahvuslikul sessioonil ning kolm Viimsi noort on
osalenud rahvusvahelistel ses-
sioonidel Kiievis ja Potsdamis.
Lisaks on need samad noored
käinud ka teiste riikide rahvuslikel sessioonidel ajakirjanike
ja grupijuhtidena ning seitsmes
Eesti rahvuslik sessioon toimus
Viimsi koolis. Suur aitäh Viimsi vallavalitsusele, kes on toetanud noori ja nende tegemisi.
selgroomurru, seega parim ja
ainus, mida teha saime, oli kiisu magama panna.
Vaatasin, kui südamlikult ja
hoolitsevalt arst kassikest paitas ja temaga rääkis, ning mu
hinge tekkis nii soe ja rahulik
tunne. Teadsin, et kiisu läheb kassiparadiisi loomaarsti
pehmete käte vahel rahulikult
uinudes. Noor šokis autojuht
maksis nii eutanaasiasüsti kui
ka loomakalmistu transpordikulude eest. Oli inimlik ja
rahustav teada, et must kiisu
maeti kalmistule, ta ei surnud
üksi kraavis meeletutes valudes ega leidnud oma viimset
puhkepaika prügikastis.
Siinkohal paneksin kõigile loomaomanikele südamele
oma lemmikud kiibistada, et
just taoliste õnnestuste korral
saaksite infot, mis teie armsa
kassi-koeraga on juhtunud.
Samuti palve autojuhtidele.
Juhul kui olete mõne looma alla ajanud, siis peatuge
ja vaadake, mis seisundis ta
on. Vajadusel helistage 1345,
kust saadetakse koerapüüdja,
kuid kui loom on veel elus,
saab alati kutsuda loomade
kiirabi või viia ta lähimasse
kliinikusse.
Siinkohal tahaksin väga
tunnustada Viimsi loomakliiniku arsti nii südamliku ja sooja
suhtumise ning abi eest. Läksin
sel õhtul koju rahuliku südamega ja kallistasin oma sigrimigrilist kiisut Nastjat. Mõtlesin
kui hea, et temaga on kõik korras. Usun, et kui aitame kõige
nõrgemaid ja väiksemaid ning
hoolime ka ühest tundmatust
kassist, oleme paremad inimesed ja ka meie omavahelised
suhted muutuvad siiramaks
ning südamlikumaks.
www.ten.ee
Mari Tiidus
Musta kiisu õnnetu lugu
8. detsembril kell 12.50 jalutasin Viimsis mööda Aiandi
teed. Oli vihmane ja hallikasudune laupäev, kui ühel
hetkel märkasin Aiandi ja Liilia tee ristmikul murupeenral
musta karvatuusti pori sees
lamamas.
Astusin mõned sammud lähemale ja nägin, et pori sees lamas kollakasrohekate silmadega musta värvi noor kass, kelle
tagakeha oli rängalt vigastada
saanud ning käpp murdunud.
Kiisu oli ilmselt auto alla jäänud. Ta vaatas mulle murelike
silmadega otsa ning püüdis algul mu eest eemale roomata,
kuid edutult. Kummardasin ja
paitasin kassi, et ta rahuneks.
Kiisu oli vaikses šokis, mulle
tundus, et paitused rahustasid
teda.
Küsisin mööduvatelt inimestelt, ega keegi ei tea, kelle
kass see on. Keegi ei teadnud.
Kolm noormeest aitasid mul
helistada numbrile 1345, kust
lubati koerapüüdja saata. Jäin
ootama, kassike oli üsna täbaras seisus. Helistasin uuesti
1345 ja selgus, et koerapüüdja võib kohale jõuda alles
mõne tunni möödudes ja mul
soovitati mitte ootama jääda.
Olen töötanud aastaid politseiuurijana, kuid nii abitu ja
jõuetuna kui selle kiisu juures
pole ma varem end tundnud.
Polnud mitte kuhugi helistada
ega kellegi poole pöörduda.
Väljas sadas paduvihma ja
kass lamas vigastatuna märja
mulla peal. Mõtlesin vahepeal juba politseipatrulli appi
kutsuda, et teda loomaarsti
juurde viia.
Korraga meenus mulle, et
lähedal asub Viimsi loomakliinik. Jooksin nii kiiresti kui
jõudsin kliinikusse, kus oli
tööl väga tore ja südamlik loomaarst. Kirjeldasin talle kiisu
olukorda ning ta andis mulle
puuri, millega kassike sinna
toimetada. Hinges lootsin, et
ehk on loomal ka kiip, et saaks
omanikku juhtunust teavitada.
Mõtlesin, et kui see oleks minu
kass, siis kindlasti tahaksin
teada ja annaksin kõik, et minu
lemmikut aidataks.
Jõudsin tagasi kassi juurde
ning panin ta puuri. Must kiisu
tegi väga kaeblikke hääli. Asusin jooksuga tagasi. Poolel teel
peatus auto, kus istus noor, äranutetud silmadega naine. Minu
esimene mõte oli, et äkki ongi
tema see omanik. Naine ütles,
et aitab mul kassi kliinikusse
viia. Tee peal seletas, et tema
oligi see, kes loomale otsa sõitis. Ta oli aeglaselt mäest üles
sõitnud, kui kass ootamatult
teele tormas.
Minus äratas sügavat kaastunnet ja lugupidamist inimene, kes nii südamest nuttis
ja püüdis õnnetust heastada.
Jõudsime kliinikusse, kus arst
vaatas kiisu üle ja tuvastas
Merli Klein
politsei vaneminspektor
21. detsember 2007
Jelena Vimberg:
„Teen oma tööd südamega!”
Viimsi
vanemkonstaabel
Jelena Vimberg (32) hoiab
ühe käega Lasnamäel majade vahelt leitud noorukesel
narkomaanil pead üleval ja,
oodates kiirabi, jälgib taskulambivalgel poisi seisundit,
mis halveneb iga minutiga.
Õlaga hoiab ta kõrva ääres
telefoni: „Kuidas ma aru
saan, kui ta hakkab ära minema? Kuidas ma teda aidata saan?”.
Noormees on lebanud, ei tea
kui kaua, narkootikumide üledoosi tõttu teadvuseta seitsmekraadises külmas lumel.
Nina verine, pupillid ei reageeri enam valgusele, pulss nõrk
ning hingamine katkendlik ja
korisev.
Õnneks jõuab kiirabi kohale üsna pea. Surmasuus olev
17aastane poiss saab narkootilist ainet neutraliseeriva süsti.
Jelena sõnul on see tihtipeale
minutite mäng: iga minut võib
raskes seisus noorele saatuslikuks osutuda.
Seekord poiss päästeti. Turgutava süsti järel on ta kümmekonna minuti pärast taas jalul,
kõnnib tuikudes ning on võimeline vastama kiirabi ja politseinike küsimustele.
Edasi viib tee Ida Politseiosakonna arestikambrisse kainenema. Pärast läbiotsimist
ütleb valves olev politseinik
kambri numbri, kuhu konstaabel paneb lapseohtu nooruki
toibuma. Hommikul saab ta
välja, kuid tõenäoliselt on uimastisõltlane seal varsti tagasi.
Seda muidugi juhul, kui veab
ja ta õigel ajal abi saab.
Jelena seletab hiljem, et raske on vahet teha, kas üledoosis
narkomaani korisev hingetõmme jääb viimaseks või mitte.
„Olen näinud surevaid inimesi, sümptomid on väga sarnased,” ütleb ta. „Inimlik kohus
on kriisiolukorras loomulikult
kunstlikku hingamist teha, kuigi kunagi ei või teada, kas ta on
aidsi- või hepatiidihaige.”
Sõidame politsei patrullmasinaga mööda laupäevaõhtust
Lasnamäge: väljakutse järgneb
väljakutsele. Kuskil on pererahvas koju tulles avastanud
muugitud luku: sisse pole varas õnneks saanud. Teisal on
naabrite tüli: noormees hakkas
kraaklema ja lõi tema tüdrukut
solvama tulnud purjus naabril pea veriseks. Käratsemise
peale kutsuti politsei. Enrique
Iglesiase kontserdile tõttavad
noored paluvad politseinikel
kiiresti teha, muidu nad hilinevad. Jelena ning ta paariline
Ignati võtavad tülitsejate andmed ning juhtum loetakse lahendatuks – kuigi oma pruudi
kaitseks välja astunud nooruk
lõi tülinorijale jalaga pähe,
pole mehel pretensioone ning
ta jääb rahunenult peahaavaga
koju. Jelena ohkab: kui see löök
Jelena ja Ignati öises patrullis
oleks olnud kaks sentimeetrit
siia- või sinnapoole, oleks tülinorija võinud olla surmalaps.
Ja noorel mehel, käed raudus,
vanglasse minek.
Jõuan järgmisele väljakutsele sõites uurida, kes Viimsisse läheb, kui seal midagi
tõsist peaks juhtuma? Selgub,
et kutsele vastab vallale kõige
lähemal olev patrull. Väljakutseid tuleb Viimsist aga harva.
Vajadusel käib Jelena sealgi
patrullimas.
Eelmisel nädalal tuli politseile teade ühelt lapsevanemalt: tema teismelist tütart ja
sõbrannat oli poe juurest jälitama hakanud võõras mees ja
lõpuks neile järelegi jooksnud.
Jalgratastel tüdrukud pääsesid
õnnelikult koju. See oli aga
tõsine teade. „Järgmisel päeval
tõin oma lapsed lasteaiast koju
ja läksin koos lastekaitsespetsialistiga Viimsi vahele patrullima,” rääkis Jelena. Samuti käib ta aeg-ajalt reidil koos
abipolitseinikega. „Aga seda
kõike teen oma vabast ajast ja
kohusetundest,” ütleb ta.
Dispetšerilt tuleb teade viiest
agressiivsest noorest Kotka
poe juures. Samal ajal saabub
ka teade sõiduteel tuigerdavast
mehest. Kõik teised patrullid
on hetkel hõivatud. Jelena teeb
kiire otsuse: kõigepealt purjus
meest otsima. Kui leiavad, siis
auto peale ja seejärel Kotka
poe juurde.
Meest pole aga kuskil näha.
Otsimist raskendab Lasnamäe
kanali liikluskorraldus: politseiauto ei saa igal pool ringi
keerata, kus vaja oleks. See
kõik võtab oma aja. Ei midagi.
Meest pole.
Niisiis Kotka poe juurde.
Sealt on aga käratsevad noorukid juba kadunud. Jelena ja
Ignati teevad tiiru ümber kaubanduskompleksi, aga kõik
on õhtuses lumesajus rahulik.
Ainult mööduvad kodanikud
tänitavad politseinikega – kus
te varem olite? Jah, siin olid
käratsevad noorukid, aga nüüd
nad on läinud.
Jelena räägib, et mõned kodanikud on n-ö vägagi tähelepanelikud. Kui patrullides tekib vahepeal mahti külmas öös
tass kuuma kohvi juua, siis on
olnud juhuseid, kus helistatakse politseisse ja teatatakse, et
politseiauto number see ja see
seisab seal ja seal ning politseinikud joovad kohvi.
Eelmise patrulli ajal sai Jelena väljakutse ühte poodi, kus
vanem naine üritas varastada
poest lastetoitu. Tal oli kaasas
vankris väikelaps. Kaupluse
turvamehed võtsid varga kinni,
politsei koostas protokolli ja
lasi seejärel tal minna. „Läk-
sime Ignatiga tagasi autosse,
kuid tundsin, et süda pole rahul.
Pöördusime tagasi. Andsin naisele sada krooni, ostku lapsele
toitu,” räägib Jelena. „Naersime pärast paarimehega, et nii
ei jätku politseiniku palgast
Noor narkomaan oleks õigeaegse abita olnud surmalaps.
meile endile, kui igale hädas
olevale vargale raha anda.”
Kui Jelena ütleb, et teeb
oma tööd südamega, siis ei ole
selles mingit põhjust kahelda. Viimsi konstaablina tuleb
naisel tegeleda kõigega: alates
telefoninumbrite küsimistele
vastamisest ja naabritele vahekohtuniku mängimisest kuni
raskete juhtumiteni.
Jelenal läheb politseis kaheteistkümnes aasta. „Sellele
tööle sattusin noorena ja juhuslikult, olin õppinud tegelikult
rätsepaks ja töötasin müüjana.”
Ühel päeva poes leti taga kuulis ta raadiost teadet, kus kutsuti politseisse tööle. „Esialgu läbisin kolmekuulised kursused
ja seejärel läksin kohe tööle,”
räägib Jelena. Seejärel õppis
ta politseikoolis ning hiljem
lõpetas kõrgkoolis juuraõpingud. „Kui ma kunagi politseist
pensionile jään, hakkan uuesti
rätsepaks,” naerab ta.
Pärast viietunnist patrulli
sõidutavad Jelena ja Ignati mu
Viimsisse tagasi. Raadiost kostab Blacki „Wonderful life”.
Ignati keerab laulu põhja. Neil
on veel öö ees.
Merike Taal
21. detsember 2007
Viimsi poolsaare külad
Viimsi koduloohuvilised said
oma detsembrikuu kokkusaamisel ülevaate poolsaare
küladest ja lähisaartest. Kodulooringi juhendajad Alar
Mik ja Jaan Tagaväli tegid
kuulajatele ligi kahetunnise
ettekande poolsaare asustuse ajaloost.
Kõigepealt vaevas esinejaid
küsimus – kui suurt ala hõlmab Viimsi poolsaar? Viimsi
poolsaare lääne-, põhja- ja idapiiriga on asi selge – piiriks on
meri. Aga kuhu tõmmata lõunapiir? Poolsaare kaarti vaadates võiks ju joone vedada läbi
poolsaare kõige kitsama koha
ehk kusagilt Merivälja asumi
keskpaigast kuni Randvere külani. Kuid Aleksander Viidas
kirjutab oma raamatus „Viimsi
ajalugu. Esi- ja keskaeg” selle
kohta nii:„Kagu-loode suunalist
Viimsi poolsaart piirab kirdest
Muuga ja edelast Tallinna laht,
poolsaare tipu lähedal paiknevad Aegna, Kräsuli, Kumbli
ja Pandju saar. Piir mandriga
kulgeb piki klindineemikuid
Maarjamäelt Maardu järveni.”
Sellega tuli nõustuda ja sealt
edasi võis piiri tõmmata juba
kuni Muuga laheni.
Ajalooliselt on Viimsi poolsaar olnud jagatud kahe suurema mõisa vahel: läänepoolsed
külad kuulusid Viimsi ja idapoolsed Maardu mõisale. Sinna
vahele jäid veel ka väiksemad
Saha ja Nehatu mõisate valdused. Hiljem eraldati Viimsi
mõisast osa maid ja rajati Haab­
neeme ja Lubja mõis.
Kiriklikult kuulusid Viimsi
poolsaare külad Jõelähtme kirikukihelkonda, kuid tegelikult
käisid Viimsi elanikud seal kirikus harva. Linnakirikud olid
hoopis lähemal ja seetõttu on
eriti poolsaare läänekalda külade elanikud ajast aega olnud
seotud ikka rohkem Tallinna kirikutega, nagu Oleviste, Kaarli,
Pühavaimu ning hilisemal ajal
Jaani kirikuga. Tänane Viimsi
vald ei hõlma kogu poolsaart ning siia jäävad ka Tallinna
Pirita linnaosa ja Maardu linna
alad.
Viimsi mõisale
kuulunud külad
Viimsi mõisa kõige lõunapoolsem küla on olnud Pirita.
See küla oli otseselt seotud
Pirita kloostriga. Kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna
kaupmeestelt umbes 1400.
aastast. Kloostrikiriku pidulik sisseõnnistamine toimus
1436. aastal, kuid väga pikka
iga ei olnud kloostrile antud.
Kloostri allakäik algas VeneLiivimaa sõja ajal. 1577. aasta
veebruaris piirasid Vene väed
teist korda Tallinna ja samal
ajal purustasid nad ka lõplikult Pirita kloostri. Kloostri
asutamisega samal ajal või
veidi hiljem tekkis sinna Pirita küla. 17. sajandil rajati
kiriku varemete ette paekivist hauatähistega talupoja­
kalmistu. Seda on hiljem kasutanud peale Pirita inimeste
ka Viimsi poolsaare elanikud.
Johan Holmbergi 1689. aastal
koostatud Viimsi mõisa kaardil on Pirita küla üheksa talu
ja kloostri varemed. Eestimaa
1725–1726 adramaarevisjoni
järgi oli külas 11 talu ja 44
elanikku. Aastatel 1782–1858
korraldatud hingeloenditest
saame teada, et külas oli sel
ajal kaheksa talu.
Pirita küla teisel pool jõge
asuv linnapoolne osa on väga
pikka aega kuulunud Tallinna
linnale. Siit edasi asub tänapäevane Lillepi park ja veel
rohkem kesklinna poole Maar­
jamäe asum.
Pirita jõgi ja Lasnamäe
paekallas on läbi ajaloo olnud
Viimsi poolsaare elanikele
Tallinnasse jõudmisel looduslikuks takistuseks. Nii on
see ka tänapäeval, kui üle jõe
saamiseks on olemas ainult
kolm silda: Pirita, Lükati ja
Iru sild. Varasemal ajal Pirital
silda ei olnud ja inimesi ning
hobuveokeid veeti üle jõeparvega. Esimene Pirita sild ehitati alles 1914. aastal. Ehk on
huvitav teada, et kuni 1908.
aastani oli Pirita parvemeheks
laulja Georg Otsa emapoolne
vanaisa.
Kunagisest Pirita külast
Viimsi poole enne tänapäevast Merivälja asumit paiknes
mõne majapidamisega Kaasiku
küla. See küla rajati arvatavasti alles 20. sajandil. Merivälja
on tänapäevase Tallinna linna
kõige põhjapoolsem asum. See
paikneb Viimsi kõrgendiku liivakivisel edelanõlval Tallinna
lahe idakaldal. Merivälja asum
planeeriti 1924. aastal Viimsi
mõisa lagedale karjamaale 303
krunti hõlmava 59 ha suuruse
aedlinnana. 1927. aastal rajati
sadamakai, mida renoveeriti
1969. aastal.
Esimesed teated Miiduranna
külast on 1567. aastast. Võib
siiski arvata, et Miiduranna
küla asustus on tegelikult vanem. 1590. aastal elasid külas
valdavalt eestlased, kuid oli ka
üksikuid rootslasi ja soomlasi.
1689. aastal oli siin 19 talukohta ning revisjoni kohaselt
oli 1726. aastal külas 19 talu ja
sada elanikku. Ajavahemikus
1782–1858 oli siin 13 talumajapidamist. Miiduranna külaga
algab tänapäevase Viimsi valla
ala.
1241. aastal on Taani hindamisraamatus ainsa siinse kohanimena nimetatud Viimsit (algselt Uianra > Vianra). Varem
on arvatud, et see küla paiknes
praeguse Pärnamäe küla alal
Viimsi 750. aastapäeva mälestuskivi lähikonnas. Viimased
andmed lubavad aga oletada,
et tolleaegne asustus oli siiski
kusagil hilisema Viimsi mõisa
härrastemaja asukohas.
Viimsi põlisküla maadele
asutatud ja Birgitta kloostriordule kuulunud Viimsi mõisa tegelik asutamise aeg ei ole teada, samuti ei ole säilinud ürikut
poolsaare maade eraldamisest
kloostrile. Esmased ja suuresti
hilinenud andmed mõisa kohta
pärinevad alles 1471. aasta suvest – nende kohaselt oli Liivi
ordu 15. sajandil oma Tallinna linnuse peamised valdused
Viimsi poolsaare läänekaldal
ja keskosas andnud üle Pirita
kloostrile.
Haabneeme
mõisa külad
Esmakordselt on kohanimena
mainitud Oppidum Apponest
ehk Haabneemet 1271. aastal. Esimesed kirjalikud teated
Haabneemes asunud mõisast
on 1682. aastast. Tallinna linna ja selle lähiümbruse ülevaatekaardil aastast 1689 on
näidatud küla neli talu, mõisahoone, tuuleveski ja küla
lõunaosas vesiveski. 1726.
aastal oli külas ainult üks
talu, kus elas seitse elanikku.
1763. aastal ostis senine Viimsi mõisa omanik ka Haabneeme mõisa ning see sai Viimsi
karjamõisaks. Hingeloendites
1782–1858 on toodud küla kaheksa talukohta.
Brynck on esmakordselt
kohanimena nimetatud 1557.
aastal. Pringi talu kuulus pikka aega Haabneeme küla alla.
1689. aastal oli Pringil ainult
üks talu ning 1726. aastal
Pringi küla asustusest andmed
puuduvad. 18. sajandil eraldus
Pringi küla Haabneeme külast.
1782–1858 oli külas kaheksa
talu.
1866. aastal asutati Pringi
külas Viimsi kool. Alates 1980.
aastast tegutseb Pringi külas
kunagise Kingu talu maadel
Viimsi vabaõhumuuseum ning
2003. aastal asus endisesse
koolimajja Viimsi koduloomuuseum.
Varasemal ajal oli Rummu
eraldi küla, kuid praegu kuulub
see ala Pringi küla alla. Kohanimena on Christnis mainitud
esimest korda 1436. aastal.
Hiljem nimetati see kohanimi
ümber: Rom või Rum. 1689.
aasta kaardil on küla kolm talu
ning 1726. aastal oli siin samuti
kolm talukohta, kus elas 14 inimest. 1782–1858 oli külas neli
talu. 1974. aastal avati Rummu
külas Kirovi kalurikolhoosi
talveaed.
Põhjapoolsed Viimsi
mõisa külad
Püünsi küla on kohanimena esmakordselt mainitud kui Nybu
1471. aastal. Nime tähendus on
eesti keeles ‘uusküla’. Võimalik, et elanikud on oma küla nimetanud „uueks külaks” naabruses asuva Rohuneeme küla
suhtes. Küla varasemad elanikud on olnud valdavalt rootslased. Johan Holmbergi 1689.
aasta kaardilt leiame Püünsi
küla 13 talu ning 1726. aastal
oli külas 12 talu ja 60 elanikku.
Hingeloendite järgi oli külas
aastatel 1782–1858 talumajapidamisi kaheksa.
Rohuneeme küla esialgse
nimena on nimetatud Opidum
Longenest 1375. aastal. 1689.
aasta Tallinna ja lähiümbruse ülevaatekaardil on toodud
Rohuneeme küla 13 talu ja
poolsaare põhjatipus asunud
kabel. 1725.–1726. aasta adramaarevisjonist millegipärast
andmeid Rohuneeme kohta ei
leia. 1782.–1858. aastail korraldatud hingeloenduste ajal
oli külas seitse talu.
Kelvingi küla nimi tuleneb
kunagi läheduses asunud Kellynckholmi saare nimest. Sellest saarest on tänaseks järel
vaid kari. Kuni II maailmasõja
lõpuni laius hilisema küla asukohas mets. Kelvingi küla ajalugu võib hakata lugema 1993.
aastast, kui lahkunud Nõukogude piirivalveväed jätsid maha
Rohuneeme ja Leppneeme
külade vahelisele rannikualale
pärast sõda rajatud lasketiiru
36,6 ha suuruse segipööratud
maa-ala. Praegu elab külas üle
400 elaniku.
Poolsaare keskel
olevad Viimsi mõisa
külad
Lubja külaalal olnud asustust
on esmakordselt mainitud kohanimena Kils 1555. aastal.
Lubjal asunud väikesest Kiltsi mõisast on teateid 1567.
aastast. See oli arvatavasti
karjamõis. 1689. aastal oli
Lubja külas kaks majapidamist. 1763. aastal ostis senine Viimsi mõisa omanik koos
Haabneeme mõisaga ka Kiltsi
mõisa. Lubja külas asub Viimsi poolsaare kõrgeim tipp, mis
ulatub 51,4 m üle merepinna.
Varem oli siin Koluvere lossi
vähendatud koopia. Praegu
asub mäe otsas Viimsi ülemine
tuletorn. Siia lähedale on liivakivisse uuristatud koopad, mis
on tuntud Kuradi- või Röövlikoobaste ja ka Tondiaukudena. Lubja külas Paenurme teel
paiknevad Lubja kõrtsihoone,
-keldrid ja Viimsi moonakatemaja. Kõik need hooned on
rajatud juba 19. sajandil.
Viimsi saarlava kirdenõlva nimetatakse Pärnamäeks ja
siinsamas asub Pärnamäe küla.
1883. aastal müüs Tallinna
linn Pärnamäe metsavahikoha Viimsi mõisale. Küla alal
on olnud teadaolevalt kõige
vanem Viimsi poolsaare asustus ja muistsed matmispaigad.
1991. aastal avati siin Viimsi
esmamainimise 750. aastapäevale pühendatud mälestuskivi.
Viimastel aastatel on Pärnamäele ehitatud hulgaliselt elamuid ning küla elanike arv on
jõudsalt kasvanud.
Maardu mõisale
kuulunud külad
Poolsaare idakaldal paikneva
Leppneemega algasid Maardu mõisa valdused. Esimest
korda on Leppneeme küla kohanimena mainitud Thusnest
1376. aastal. Võimalik, et siin
kunagi asunud küla algne nimi
tulenes praeguse Leppneeme
küla keskosas paiknevast kaheharulisest neemest (Thusnes
> Kaksneem). 1693. aastast on
Viimsi poolsaare kaart
olemas Johan Holmbergi koostatud Maardu mõisa kaart, kus
on näidatud Leppneeme küla
11 talu. 1726. aastal oli siin neli
talu ja viis popsikohta, kus elas
kokku 35 inimest. 1782–1858.
aastate hingeloendite järgi oli
külas kuus majapidamist.
Tammneeme küla kirjapandud ajalugu ulatub 1491.
aastasse, kui Maardu mõisa
müümisel oli teiste seas ka väikeküla või talu nimega Iversback. Müügikirjas on öeldud,
et Iversback asus Randverest
põhja pool, kõrgemal mereäärsel maanukal. Tammneeme
küla esimesed asukad olid tõenäoliselt rannarootslased, kes
olid ka varem Rootsis olnud
randlased. Küla nimetatakse
esmakordselt nimega Tammonimi 1682. aastal ning nimi on
pärit Tammneeme talu nimest.
1693. aasta kaardilt leiame külas kuus talu ning 1726. aastal
oli siin viies talus 29 elanikku.
1782–1858 korraldatud hingeloenduste ajal oli külas samuti
viis talu.
Randvere küla on esmakordselt nimetatud 1397. aastal. Esi-
mesed külaelanikud olid rootslased ja hiljem võis lisanduda
ka soomlasi. Randvere on läbi
aegade olnud poolsaare idakalda kõige suurem küla. Juba
1693. aastal oli seal 11 talu.
1726 oli siin viis talumajapidamist ja neli popsikohta ning
külas elas kokku 41 inimest.
Hingeloendites 1782–1858 on
toodud Randvere küla kaheksa
talukohta. 1852. aastal pühitseti Randvere kabel, mis oli algselt Jõelähtme kiriku abikirik.
1864. aastal asutati Randvere
külas kool.
Suur osa kunagise Muuga küla alast jääb tänapäeval
Maardu linna territooriumile,
kuid merepoolne osa külast
on Viimsi valla piirides. Esimesed teated hilisema Muuga küla asustusest pärinevad
1314. aastast, kui on nimetatud
Naystenova (Naisteoja) küla.
Hiljem on siin olnud Tallinna
raehärra Marqwerdt Bretholdi
valdused. Oletatakse, et vanas
eas olevat raehärra hakanud Pirita kloostri mungaks ja sellest
ongi tulnud küla praegune nimi
Muuga (Muncka).
21. detsember 2007
läbi sajandite
Nehatu mõisale
kuulunud külad
Siit edasi jookseb praegune
Viimsi valla ja Tallinna linna
piir läbi kunagiste külade. Osa
ajaloolisi külasid kuulub tänapäeval Pirita linnaosa koosseisu. Nii on ka Mähe külaga,
mida on esmakordselt nimetatud juba 1625. aastal. Mähel oli
1689. aastal ainult üks talukoht,
kuid aegamööda hakkas siia talusid juurde tekkima. Aastaid
tagasi jagunes Mähe linna pool
paiknevaks eramupiirkonnaks
ja Randvere poole jäävaks suureks suvilate alaks. Tänaseks
on need kokku kasvanud.
Äigrumäe küla on praegu
Viimsi valla koosseisus. Küla
naabruses paikneb 1920. aastal rajatud Pärnamäe kalmistu,
mis oli esialgu mõeldud Iru vanadekodu kalmistuks. Hiljem
sai sellest üks Tallinna suuremaid kalmistuid. Varem oli
kalmistu Viimsi külanõukogu
alal, kuid juba mitukümmend
aastat tagasi liideti see Tallinna linnaga. 1982. aastal valmis
siin matusemaja ja alates 1993.
aastast tegutseb krematoorium.
Tallinna linna Pirita linnaosale kuuluvas ajaloolises
Lepiku külas oli enne 1870.
aastat vaid 2–3 majapidamist.
Esimene uuem elamu rajati siia
1876. aastal ning mõne aasta
jooksul toodi Lepiku külla ka
teised varasemad Pirita-Kose
piirkonna elanikud. Küla lähikonda jääb Kloostrimets ning
siinsamas lähedal on 314 meetri kõrgune teletorn. Siit mitte
kaugel asub Metsakalmistu,
mis asutati avalikuks linnakalmistuks. Esimesena maeti sin-
1689. aasta kaardilt leiame
küla seitse talu ja vesiveski
Käära ojal. 1726 oli külas kuus
talu ja 34 elanikku. 1782–1858
hingeloendites on Muuga külas
neli talu. Muuga aedlinna rajamist alustati 1959. aastal ning
1967. aastal liideti see ala Tallinnaga. Alates 1990. aastast
kuulub aedlinn Maardu linna
koosseisu.
Uusküla jääb juba Viimsi
poolsaare piiridest väljapoole,
aga siit on pärit mitmete poolsaare idakalda põliste suguvõsade esiisad. Seepärast mõni
sõna ka selle küla kohta. Esimesed kirjalikud teated rootslaste rajatud Uuskülast (tho
Niego büe) pärinevad 1491.
aastast, kui Maardu mõis läks
ühe omaniku käest teise kätte.
17. sajandi lõpuaastatel koostatud Jõelähtme kihelkonna ülevaatekaardil on Uuskülas kuus
talu. Adramaarevisjoni järgi
oli 1726. aastal külas üheksa
talukohta, kus elas 55 elanikku. 1782–1858 oli siin üheksa
majapidamist. Vahepeal kuulus
Uusküla Viimsi külanõukogu
alla, aga alates 1991. aastast
on see Jõelähtme valla koosseisus.
Uusküla vahetus naabruses
on Maardu linn, mille hoonestus tekkis 1939. aastal. 1951.
aastal sai Maardu aleviks ja
alates 1980. aastast on olemas
esialgu Tallinna koosseisu
kuulunud Maardu linn. 1990.
aastal sai Maardu iseseisvaks
linnaks.
Saha mõisa valdused
Metsakasti küla on esmakordselt nimetatud 1374. aastal.
Saha mõis ise asus siit päris
kaugel, teisel pool praegust
Loo alevikku. 1689. aasta
kaar­dilt leiame Metsakasti
küla kaks talukohta. 1726.
aastal oli siin üks talu ja neli
elanikku. 1782–1858 hingeloendites on Metsakasti külas
kolm talu. 1970. aastatel hakati küla alale rajama suvilaid, mis on tänaseks ümber
ehitatud aasta läbi elamiseks
mõeldud pereelamuteks. Metsakasti küla kuulub Viimsi
valla koosseisu.
Jaan Tagaväli ja Alar Mik
na 1933. aastal kirjanik Eduard
Vilde, kuid kalmistu ametlik
avamine oli alles 1939. aastal.
Metsakalmistul on eraldi matmispaigad kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele,
poliitikutele ja teistele avaliku
elu tegelastele.
Laiaküla on Viimsi valla
kõige lõunapoolsem küla. Lisaks koosneb Laiaküla ala tänapäeval Tallinnale kuuluvast
Laiaküla asumist. Viimastel
aastatel on külas toimunud
hoogne ehitustegevus. Kui
2003. aastal oli seal sadakond
elanikku, siis praeguseks on
see arv kolmekordistunud.
Kose suvemõis. Tänapäevane Tallinna Pirita-Kose asum
paikneb Pirita jõe ja Lasnamäe
paekalda vahelisel alal. Varem
koosnes see kahest eraldi asustusalast. Ajalooliselt vanem
Lükati piirkond oli ida pool
ja Varsaallika jäi lääne poole.
Keskajal oli idapoolses osas
Pirita jõel Väo vesiveski. Kose
suvemõisa rajas 18. sajandi lõpus J. C. Koch. Kohanimi Kose
(saksa keeles ‘Kosch’) ongi
tulnud rajaja nimest. Mõisahooned asusid Pirita jõekäärus,
kõrgete mändidega ümbritsetud lillerikkas orus. Kose suvemõisa värava juures oli kõrtsihoone. Algul võisid külastajad
takistamatult jalutada Kochide
männimetsas. Hiljem olevat
külastajad omaniku usaldust
kuritarvitanud ning 1814. aastal keelati võõrastel pargilaadses metsas jalutamine. Enne II
maailmasõda oli Kosel presidendi Konstantin Pätsi suveresidents. 1961. aastal rajati siia
Tallinna botaanikaaed.
Viimsi poolsaare
lähisaared
Prangli saare pindala on
6,4 km² ja selle kõrgeim punkt
on kümme meetrit üle merepinna. Arvatakse, et juba 13.
sajandi lõpul või 14. sajajandi
esimesel poolel on siia asunud
elama sisserännanud rootslased. Esmakordselt on Pranglit
(Rango) nimetatud 1387. aastal.
Naabruses asuva Aksi saare pindala on 0,5 km². Prangli
ja Aksi saared olid pikka aega
Maardu mõisnike valduses.
1549. aastal müüs Maardu mõis
mõlemad saared Harju-Jaani
kihelkonna Haljava mõisale.
1726. aastal oli Prangli saarel
15 talu ja 82 elanikku. Saare
lõunaosas asub 1848. aastal
ehitatud Laurentiuse kabel.
1869. aastal avati Jõelähtme
kirikuõpetaja Paul Loppenove
eestvedamisel Prangli kool.
1899. aastal ostsid pranglilased oma kohad mõisalt välja ja
said pärisperemeesteks. Praegu
elab Prangli saarel 130 elanikku, kuid viimased Aksi saare
elanikud sunniti 1953. aastal
oma kodudest lahkuma. Nüüd
on saar inimtühi. Tänapäeval
kuuluvad kunagi omaette valla
moodustanud Prangli ja Aksi
saared Viimsi valla koosseisu.
Pranglist kaugemal on Soome lahes väike Keri saar, mille
pindala on vaid viis hektarit.
Keri saarest on esimesed teated
1623. aastast, kui saarel asus
meremärk. 1858. aastal rajati sinna tänapäevani püsinud
raudmajakas.
Aegna saar kuulub praegu
Tallinnale, kuid 1975. aastal
oli see lühikest aega Viimsi
külanõukogu koosseisus. Saare
pindala on 2,9 km² ja kõrgeim
koht on 11 meetrit üle merepinna. Saart on esimest korda
mainitud 1297. aastal, kui seal
keelati metsaraie. Varasemal
ajal asus Aegnal Viimsi mõisa
karjamõis. Saarel oli asustus
kuni 1916. aastani, kuid siis
ostis mereministeerium Viimsi
mõisalt saare ära ja elanikud
pidid sealt lahkuma. Tänapäeval on Aegna saar puhkekoht.
Naissaar on Viimsi valla
koosseisus, saare pindala on
18,6 km² ja selle kõige kõrgem
koht on merepinnast 27 meetrit.
Esimesed kindlad teated Tallinna
raele kuulunud saarest pärinevad
13. sajandi keskpaigast. Nagu
Aegnal nii keelati ka siin 1297.
aastal metsaraie. Naissaare püsielanikest on esimesed teated
1469. aastast. Alates 18. sajandi
algusaastatest on saarel olnud
jätkuvalt ka sõjaline tähtsus.
Seetõttu on elanikke sunnitud
mitmeid kordi Naissaarelt lahkuma. Enne II maailmasõda elas
saarel umbes 400 inimest, kuid
1944. aastal jäi Naissaar tühjaks.
Valdav osa elanikest põgenes
paatidel üle mere Rootsi.
Järgmine koduloolaste kokkusaamine toimub laupäeval,
5. jaanuaril kell 11 Viimsi koduloomuuseumis Pringi külas
Nurme tee 3. Seekord tuleb
juttu eestlaste põgenemisest
läände 1944. aastal. Külla on
lubanud tulla üks põgenike
järeltulija, Viimsi valla elanik
Rein Leipalu. Kõik huvilised
on oodatud.
Jaan Tagaväli
Viimsi kultuuriloo selts
8
1. detsember 007
SÜNNIPÄEVAD
SA Viimsi
Muuseumid
lehenäitus
Palju õnne!
Aino Kask 31.01
Jevgenia Mitjakina
Villem Arju 11.01
1
Leida Kaasik 17.01
1
Valentina Ränk 03.01 0
Leonid Nezgoda 05.01 80
19.01
70
Malle Sillandi 25.01
70
Vaike Roos 29.01
70
Mait Luha 30.01
70
Luule Semiskar 31.01 70
Ivar Kandre 07.01
80
Berta Aston 10.01
80
Helgi-Hildegard
Bergson 12.01
80 Luule Denissova 08.01 Luule Lestmann 09.01 7
Mihhail Palmits 01.01 70
Vello Paas 05.01
Evi Lipsmäe 19.01
7 Hilja Sooman 11.01
Endel Pull 20.01
7 Ants Tamp 12.01
Juta Kivi 26.01
7 Ulme Julissen 13.01
Udo Remmelgas
29.01
7
Milvi Lindsaar 08.01
70
Mart Orn 09.01
70
Nora Raba 10.01
70
Tiiu Kaasik 14.01
70
Toivo Sihvre 17.01
Marvi Raud 14.01
Tiiu Rõivas 14.01
Aino Kamarik 15.01
Anne Palmsaar 17.01 Kristiina Kaasik 26.01 Mai Loo 26.01
Koolimajas oli algul üks klassiruum ja söögi- ja magamistoad poistele ja tüdrukutele. Peale selle köök ja õpetaja
eluruumid. Magamistoa seina ääres seisid ühisasemed,
polotid. Põrandad olid paeplaatidest ja see tegi maja väga
külmaks: isegi suure kütmise peale polevat saadud üle 15
kraadi sooja sisse.
Valve Skroba 08.01
Vladimir Moskalenko
70
15.01
Ülemisel pildil olev hoone on Randvere vana kirik ehk
kabelimaja. Kui vallakoolide asutamine 19. sajandi
keskel päevakorda tõusis, andis Maardu mõisnik von
Brevern maja Jõelähtme pastori Loppenove mõjutusel
koolile, mis avati 1864. aastal. Randvere vallakool oli
esimene avalik õppeasutus Viimsis ja järgneva 73 aasta jooksul käisid Aiaotsa, Leppneeme, Tammneeme,
Muuga ja Metsakasti lapsed siin agaralt tarkust taga
nõudmas.
Hillar Bannikov 28.01 KAUNEID JÕULE JA
KÕIKIDE SOOVIDE
TÄITUMIST UUEL
AASTAL
SOOVIVAD ...
70
Viimsi oma
rahvapidu
SA Viimsi Muuseumid ühendab endas Viimsi mineviku-,
oleviku- ja tulevikutegemisi.
Sinna on talletatud väärtuslik minevikupärand ja kajastub ka tänapäev. Toimuvad
näitused,
ajalooloengud,
kohtuvad kodukandiuurijad,
peetakse tähtpäevi. Peagi
toimub ajaloohõnguline rahvapidu, millele on oma hapra õla alla pannud ka Viimsi
Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (VEDA).
VEDA toimetab Viimsis juba
mitu aastat. Need tublid naised
püüavad harmooniliselt hakkama saada kõigega: nii ameti, pereelu kui ka meie kõigi
elukeskkonna edendamisega.
Seekord korraldavad nad oma
traditsioonilise aastalõpupeo
nii, et sellest saaks rõõmu ka
Viimsi valla rahvas.
27. detsembril toimub koduloomuuseumis „Retrohõnguline aastalõpupidu”. Oodatud on
kõik, kes tahavad rahvalikust
tantsust-trallist osa saada. Saab
näha ja näidata retrohõngulisi
kostüüme alates rahvariietest
kuni nostalgiliste kolhoosiaegsete rõivasteni. Vahvamaid
kostüüme auhinnatakse.
Õhtut juhib Veiko Saluste.
Üllatusesinejana astub üles
StarFact Agency mustlastrupp.
Muusikutest esinevad perekapell Rootsist ja rahvamuusikaansambel Pirita. Avatud
on retro-fotoateljee, kus saab
end jäädvustada unikaalsele
ülesvõttele. Kolhoosiesimehe
kabinetis muljetab endine aseesimees.
Viimsi kõikide külaelanike
identiteediprobleemid lahendatakse, toimub küladevaheline
mõõduvõtt külakuhja kasvatamises ja vingema vaatamisväärsuse väljaselgitamises.
Piduliste kojuveo eest hoolitseb OÜ Eurorent: valida on
Miilitsa-Mosse, Arnoldi-Volga
ja moodsa minibussi vahel.
Põlised viimsikad ja kolhoosnikud, uusasukad ja linnavurled, kontvõõrad ja koduperenaised – kõik on teretulnud.
RANDVERE
NOORTEKESKUS
JA
Randvere algkool 1938. aastal,
Viimsi Muuseumide fotokogu.
Kooliskäimine oli tõsine kohustus. Jõelähtme pastor
koostas kõigepealt kooliminejate nimekirja ja selle alusel
käis vöörmünder lapsi kooli käsutamas. Tundidest puudumine oli taunitav: popitajaid trahviti 5–10 kopikaga.
Randvere kooli suur hiilgeaeg oli 1909.–1910 aastail.
1909. aastal tehti hoones tõsisemat remonti ja pandi laudpõrandad ning jaotati klassiruum kaheks. Maja olevat palju soojemaks läinud. Õpilasi oli 78: kõigi aegade rekord.
Koolijuhatajaks oli õpetaja Kivikas, üpriski oluline persoon Viimsi kultuuriloos. Sel ajal tegutsesid siin ka laulukoorid ja puhkpilliorkester.
Pildil on Randvere algkooli ees murul õpilased, koolitöötajad ja õpetajad. Kübaraga härra on koolijuhataja Heino Kärt. Pilt on tehtud 1938. aastal ja arvatavasti tunnevad
mõned toonased õpilased pildil ära nii ennast kui ka sõpru.
Kolme aasta pärast, 1941 koliti uude hoonesse.
Endise Randvere algkooli hoone vundament
2007. aastal, Alar Miku foto.
Rohukamaraga kattunud vundamendid on kõik, mis
Viimsi esimesest koolimajast on järele jäänud. Tähelepanelikul vaatlemisel võib leida trepikive ja eeskoja müüre.
Paik ootab väärikat tähistamist.
NOVEMBER 2007
Viimsi vallavalitsuse määrused
(2) Põhihariduse ja üldkeskhariduse standardid kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooliastmeti. Kooliastmed
on:
tundi, 5. klassis 28 tundi, 6. ja 7. klassis 30 tundi, 8. klassis 32 tundi,
9. klassis 34 tundi.
20)pöörduda oma õiguste kaitseks kooli sotsiaaltöötaja, hoolekogu,
politseiametniku, lastekaitseorganisatsioonide, maavanema või Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
1) I kooliaste: 1. – 3. klass;
(6) Gümnaasiumiastmes on õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus 32 tundi.
Katastriüksusele nimetuse määramine Lääneotsa
külas
2) II kooliaste: 4. – 6. klass;
§ 9. Kooli valikained ja -kursused, õpetatavad võõrkeeled
§ 15. Õpilaste kohustused
3) III kooliaste: 7. – 9. klass;
Õpilane on kohustatud:
Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Vallavolikogu poolt
09.11.2004.a. määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise
korra” ning arvestades, et kinnistu, asukohaga Lääneotsa külas, kinnistusregistri registriosa numbriga 9157202, nimetusega Kopli, koosneb kahest katastriüksusest. Kinnistu omanik, Martin Vilho Albert
Wilisoo, on 13.11.2007.a. esitanud Viimsi vallavalitsusele avalduse
lahustükile eraldi nimetuse saamiseks.
4) gümnaasium: 10. – 12. klass.
(1) Alates 7. klassist on põhikooli õpilastel võimalik valida üks valikainetund.
23. november 2007 nr 67
§ 1.Määrata kinnistu, nimetusega Kopli, koosseisu kuuluvale katastriüksusele katastritunnusega 89001:002:0274 nimetuseks ELSE.
§ 2.Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.
§ 3.Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.
Urmas Arumäe
Kristo Kallas
Vallavanem
Vallasekretär
23. november 2007 nr 68
Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava
kinnitamine
Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §
6 lg 3 p 2 ja Viimsi Vallavolikogu 14. juuni 2005.a määruse nr 25
“Mäealuse maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja
kinnitamine” alusel:
(3) Koolis töötavad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, ettevalmistusrühm koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks.
(4) Koolis töötab tugikeskus, kus spetsialistid tegelevad õppe-, sotsiaal-, suhtlemis- ja muude toimetulekuprobleemide ennetamise ja
lahendamise ning nõustamisega.
(5) Koolil on raamatukogu, mis tegutseb oma põhimääruse alusel.
Kooli raamatukogu põhimääruse kinnitab direktor käskkirjaga.
§ 5. Õppekava
Vallasekretär
04. detsember 2007 nr 69
Viimsi Keskkooli põhimääruse kinnitamine
Määrus kehtestatakse “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 12 lg 4,
“Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 30 lg 1 p 2 , Viimsi
Vallavolikogu 31.11.2007 a. määruse nr 33 “Viimsi valla haridusasutuste põhimääruse kinnitamise ja muutmise delegeerimine vallavalitsusele” § 1 ning “Viimsi valla põhimääruse” § 33 lg 1 p 10 alusel.
Viimsi keskkooli põhimäärus
I. Üldsätted
§ 1. Üldmõisted
(1) Kooli nimi on Viimsi Keskkool (edaspidi kool), brändinimena on
kasutusel Viimsi Kool.
(2) Haldusala: kool on Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus)
haldusalas tegutsev munitsipaalkool, mis lähtub oma tegevuses seadustest ja nende alusel välja antud määrustest ja teistest õigusaktidest.
(3) Kooli liik: kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium.
(4) Kooli aadress: Randvere tee 2 Haabneeme 74001 Harju maakond.
10)täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
(2) Koolikohustuslikus eas oleva õpilase võib koolist välja arvata
lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel, kui õpilane on
vastu võetud elukohajärgsesse või lapsevanema või eestkostja valitud
kooli ning seda kinnitab kooli teatis.
(1) Õpilasesindus on koolis tegutsev õpilaskonna enamuse tahet väljendav mittetulunduslik organ.
(3) Õpikud ja teised õppematerjalid valivad õpetajad haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud õpikute, töövihikute ning tööraamatute
loetelust koordineerituna oma õppetoolide juhatajatega ja kooli raamatukoguga.
§ 6. Õppe- ja kasvatustöö üldkorraldus
(1) Õppeaasta algab 1. septembril.
(4) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta.
(5) Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit, vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit, söögivahetunni pikkus on vähemalt 20 minutit.
(6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse kooli
direktori poolt käskkirjaga kinnitatud tunniplaanis. Koolipäeva vältel toimuvate tegevuste ajalise järjestuse sätestab päevakava. Tundide eel ja vahetundide ajal hoiavad kooli üldkasutatavates ruumides
korda korrapidajaõpetajad direktori poolt kinnitatud korrapidamise
graafiku alusel.
(7) Õppekavade, kordade, eeskirjade, tunniplaanide ja teiste kooli
tööd reguleerivate dokumentide koostamisel ja muutmisel kaasatakse
õpilasesindus, kuna need puudutavad õpilaste huve ja vajadusi.
(8) Kool võimaldab koolikohustuse täitmist koduõppe vormis ja
üldhariduse omandamist individuaalse õppekava järgi õigusaktidega
kehtestatud korras. Kool arvestab õpilaste hariduslike erivajadustega.
(9) Kool võimaldab õpilastele logopeedilist, psühholoogilist ja
õpiabi.
(10)
Õpilaste hindamise, järgmisesse klassi üleviimise ning
klassikursuse kordamajätmise alused, tingimused ja korra määrab
kooli õppekava.
(11)
Õppeveerandite (gümnaasiumiastmes poolaasta) ja õppeaasta lõpul väljastatakse õpilasele klassitunnistuse väljatrükk ekooli vastavast vormist, mille kaudu kool teavitab õpilast ja õpilase
seaduslikku esindajat õpiedukusest ja käitumisest õppeaasta lõpul.
(7) Koolil on oma lipp, hümn, oma nimega pitsat ja sümboolika, mis
vastab kooli stiiliraamatus kirjeldatud brändile.
(13)
Klassitunnistus kinnitatakse kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitsatiga.
(8) Kooli teeninduspiirkonna kinnitab vallavalitsus, kool on kohustatud teenindama kõiki kooli teeninduspiirkonnas elavaid koolikohustuslikke lapsi.
(14)
Kooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid, mille
tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
II.Kooli tegevuse eesmärgid ja arengukava
§ 2. Tegevuse eesmärgid
(1) Võimaldada õpilastel koolikohustuse täitmine ja kohustusliku
põhihariduse ning üldkeskhariduse omandamine;
(2) Võimaldada õpilastel saada iseseisvaks eluks vajalik mitmekülgne ettevalmistus.
§ 3. Kooli arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava.
(2) Kooli arengukavas määratakse:
1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad;
2) kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
3) tegevuskava kolmeks aastaks;
4) arengukava uuendamise kord.
(3) Kooli arengukava kinnitamine toimub Viimsi Vallavolikogu
poolt sätestatud korras.
6) hoidma tema kasutuses olevaid esemeid;
9) hoidma kooli head mainet;
(6) Õppekeel ja asjaajamiskeel on eesti keel.
(9) Kooli tegutsemise aluseks on haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, käesolev põhimäärus ja teised kehtivad õigusaktid.
5) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama
keskkonda säästvalt;
(1) Õpilase kooli nimekirjast kustutamine toimub õigusaktidega
kehtestatud korras.
(12)
Klassitunnistusele kantakse kooli nimi, klass ja õpilase
nimi ning kõigi õppeperioodide ja aastahinded, samuti andmed täiendavale õppetööle jätmise, järgmisse klassi üleviimise või klassikursuse kordama jätmise kohta.
(5) Kooli õppevorm: õppetöö toimub päevases õppevormis.
4) käituma väärikalt;
§ 11. Kustutamine kooli nimekirjast
(3) Kool töötab viiepäevase töönädalaga.
Vallavanem
(1) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab
seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
3) täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selle eiramise
eest;
(2) Valikainete valikul arvestab kool oma võimalusi ning õpilaste,
lastevanemate ja pedagoogide ettepanekuid.
§ 2.Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.
Kristo Kallas
§ 10. Kooli vastuvõtt
2) suhtuma oma töösse kohusetundlikult ja õppima vastavalt oma
võimetele;
(2) Õpilaste vastuvõtt kooli toimub lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel õigusaktidega kehtestatud korras.
(2) Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat).
Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister (edaspidi haridusminister) määrusega.
Urmas Arumäe
(3) Koolis on A-võõrkeel inglise keel, B-võõrkeel vene või saksa
keel, C-võõrkeeled vene, saksa, prantsuse, hispaania või mõni muu
keel vastavalt õpilaste soovidele ja kooli võimalustele.
1) osalema õppetöös vastavalt konkreetse õpilase jaoks kooli poolt
ettenähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele;
(1) Õpilastele põhi- ja üldkeskhariduse võimaldamine toimub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli
õppekava järgi. Kooli õppenõukogu poolt heakskiidetud õppekava
kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
§ 1.Kinnitada Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2007-2015.
§ 3.Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.
(2) Gümnaasiumiosas võib õpilane valida valikkursuste hulgast temale sobivad.
21)omada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi.
(15)
Kooli lõpetajatele väljastatakse vastavalt põhikooli lõputunnistus või gümnaasiumi lõputunnistus ja hinneteleht, mille vormi kinnitab haridusminister määrusega.
§ 7. Lastevanemate koosolek
(1) Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond
kokku lastevanemate üldkoosoleku vähemalt üks kord aastas.
(2) Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.
(3) Õpilaste vastuvõtt gümnaasiumi toimub gümnaasiumisse vastuvõtu korra alusel, mille kinnitab direktor käskkirjaga.
(3) Gümnaasiumiklassist võib õpilase välja arvata õpilase, lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse või kooli õppenõukogu otsuse
alusel.
§ 17. Õpilaste tunnustamine ja mõjutamine
(2) Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa õpilase seaduslik esindaja ja õpilase klassijuhataja, vajadusel kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning õpilase elukohajärgse valla- või
linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse
esindajaid või ametiisikuid.
(3) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse
kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor
käskkirjaga.
§ 13. Õpilase tervise kaitse
(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema ohutuse ja tervise
kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.
(2) Kool rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks, tehes koostööd õpilase seadusliku esindaja, kooli pidaja ning
vajadusel politsei ning teiste ametiasutuste ja ekspertidega. Õpilaste
ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras.
(3) Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab vallavalitsus koos
vallaarstiga vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.
IV.Õpilaste õigused ja kohustused
§ 14. Õpilaste õigused
Õpilasel on õigus:
(2) Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, tema asetäitjaid
ja teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid.
§ 19. Personali koosseisu määramine ja töölepingud
(1) Kooli personali koosseisu määrab kooli direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisudele.
(2) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab kooli direktor vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
§ 20. Konkursi korraldamine, atesteerimine ja mentorlus
(1) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister
määrusega.
(3) Pedagoogil on õigus taotleda ametijärgu tõstmist.
§ 21. Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus
(1) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis
tugineb õpilaste ja õpetajate vastastikusele lugupidamisele, teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.
5) õppida individuaalse õppekava järgi;
6) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat
abi ja konsultatsioone õpetaja tööaja piires;
7) luua ühinguid, klubisid, stuudioid, ringe ning osaleda nende
töös;
8) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu küsimuste lahendamises;
9) võtta osa kõigist klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad
vastavalt kooli üldtööplaanile;
10)pöörduda abi saamiseks kooli töötajate poole;
11)saada tervishoiuteenust vastavalt sotsiaalministri määrusele;
14)gümnaasiumiastmes olla valitud kooli hoolekogusse;
16)saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest
või fondidest;
(5) Õpilaste suurimad lubatud nädalakoormused põhikooli klassides
on järgmised: 1. klassis 20 tundi, 2. klassis 23 tundi, 3. ja 4. klassis 25
(1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja kooli teenindav personal.
4) täita koolikohustust koduõppe vormis õigusaktidega sätestatud
alustel;
1) 5. klassis 2007/2008. õppeaastani;
(1) Koolis on põhikool (1. – 9. klass) ja gümnaasium (10. - 12.
klass).
§ 18. Koolitöötajad
3) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid valikaineid;
15)kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli kasutuses olevaid
ruume, rajatisi, raamatukogu ja õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid;
(4) Gümnaasiumis on klassi õpilaste arvu piirnorm 36 õpilast.
V. Koolitöötajad
2) omandada üldharidus õppemaksuta;
(2) Põhikooliastmes on klassi õpilaste arvu piirnorm 24 õpilast, pikapäevarühmas 30 õpilast. Erandina tohib klassis olla kuni 36 õpilast:
§ 4. Struktuur
Õpilastele avaldatakse tunnustust ja neid mõjutatakse kooli kodukorras ja muudes õigusaktides ettenähtud korras ja asjaajamiskorraga
määratud vormis.
(4) Esimest aastat koolis töötavale õpetajale (vajadusel ka hiljem)
määrab kool mentori tema toetamiseks õpetaja ametioskuste omandamisel.
1) võtta osa õppetööst;
13)osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu küsimuste lahendamises;
III. Õppe- ja kasvatustöö korralduse alused
(2) Õpilasesindus tegutseb käesoleva põhimääruse, õpilasesinduse
põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. Õpilasesinduse põhimääruse kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
(1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis
läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine.
§ 8. Klasside täituvuse ja nädalakoormuse piirnormid
(3) Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada § 8 lõikes 2 nimetatud piirnormist suurema klassi
täituvuse ülemise piirnormi.
§ 16. Õpilasesindus
(3) Õpilasesinduse esindajal on õigus osaleda kooli õppenõukogu ja
hoolekogu töös.
12)teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele
õppe- ja kasvatustöö korraldamise osas;
2) 6.– 9. klassis 2008/2009. õppeaastani.
8) järgima üldtunnustatud moraalinorme;
§ 12. Arenguvestlused
(3) Lastevanemate koosolek võib teha kooli direktorile ettepanekuid
õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks.
(1) Klasside ja pikapäevarühmade täituvus on määratud põhikoolija gümnaasiumi seadusega ja haridusministri määrusega.
7) hüvitama (vanema või eestkostja kaasabil) koolile tekitatud ainelise kahju õigusaktides sätestatud korras;
17)saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku
omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
18)saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, selle kasutuskõlbmatuks muutumisel korduv õpilaspilet kooli asjaajamiskorras kehtestatud alustel;
19)saada teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
(2) Kooli teenindava personali ülesandeks on tagada kooli häireteta
töö ja majandamine, vara säilimine ja korrasolek ning kooliruumide
ja -ümbruse puhtus.
(3) Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse töösisekorraeeskirjaga, töötaja töölepingu ja ametijuhendiga,
käesoleva põhimäärusega ning teiste õigusaktidega.
(4) Töötajate ametijuhendid ja tööinspektsiooniga kooskõlastatud
töösisekorraeeskirja ja nende muudatused kinnitab kooli direktor
käskkirjaga ja teeb need personalile teatavaks allkirja vastu.
(5) Personalil on õigus:
1) tutvuda kooli tegevust puudutava dokumentatsiooniga;
2) pöörduda korrakaitseorganite poole;
3) keelduda tööülesannetest, milleks tal puudub vastav kompetents
ja pädevus;
4) pöörduda oma õiguste kaitseks vastavate ametkondade poole.
(6) Personal on kohustatud:
1) suhtuma oma töösse kohusetundlikult;
2) end ametialaselt pidevalt täiendama;
3) täitma üldtunnustatud moraali- ja käitumisnorme.
(7) Personal on vastutav tema hoolde usaldatud kooli vara eest.
VI. Koolielu korraldamine
§ 22. Kooli direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi
ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
NOVEMBER 2007
(2) Kooli direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning
kooli kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös
õppenõukogu, kooli hoolekogu, õpilasesinduse, vallavalitsuse ja teiste sihtgruppidega.
(3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme
õppeaasta jooksul, tuues välja oma tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga ning selle kinnitab kooli direktor.
§ 1. Määrata Antenniväljaku maaüksusest moodustatavatele teedele
nimetusteks Metsise tee Pihlametsa tee ja Põldmarja tee.
(3) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik
konkurss vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale.
VII. Vara, finantseerimine, aruandlus ja järelevalve
1) Metsise tee 18 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 1
2) Metsise tee 19 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 76
67) Põldmarja tee 39 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
111
§ 29. Vara
3) Metsise tee 20 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 2
68) Põldmarja tee 40 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 29
(1) Kooli vara moodustavad Viimsi valla poolt koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised,
seadmed, inventar ja muud hüved.
4) Metsise tee 21 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 75
69) Põldmarja tee 41 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
110
(2) Esemete valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Viimsi vallale rahaliste kohustuste võtmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
7) Metsise tee 25 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 79
(4) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingu
vallavalitsus.
§ 23. Kooli direktori ülesanded
Kooli direktor:
1) esindab kooli ja teeb oma pädevuse piires tehinguid, mis on suunatud õigus- ja haldusaktides, töölepingus, ametijuhendis ja käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisele;
2) korraldab kooli õppenõukogu tegevust;
3) kinnitab käskkirjaga õpilaste kooli vastuvõtmise ja kooli nimekirjast kustutamise vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
§ 30. Rahalised vahendid ja eelarve
4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab personaliga töölepingud ning
kinnitab käskkirjaga ametijuhendid;
(1) Kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest ja
Viimsi valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning
tulud kooli tasulisest õppekavavälisest tegevusest.
5) kinnitab käskkirjaga tööinspektsiooniga kooskõlastatud töösisekorraeeskirja ja muud kooli tegevust korraldavad dokumendid;
(2) Kooli tasuliseks õppekavaväliseks tegevuseks on kooli kasutuses
olevate esemete või ruumide üürimine ja rentimine ning ringide töö.
6) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise;
(3) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab Viimsi Vallavalitsuse
Raamatupidamisamet koos kooli direktoriga vastavalt õigus- ja haldusaktidele.
7) esitab vallavalitsusele õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava
kooli eelarve eelnõu;
8) tagab kooli eelarve täitmise vastavalt õigusaktidega sätestatud
nõuetele;
9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
10)esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente vallavalitsusele;
11)annab oma pädevuse piires välja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
12)moodustab vajadusel ajutisi töögruppe ja komisjone;
13)täidab muid talle pandud kohustusi ja ülesandeid.
§ 24. Kooli õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, kooli toimimise ning
edukuse analüüsimine, hindamine ja koolielu juhtimiseks vajalike
otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.
(3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega.
§ 25. Kooli hoolekogu
(1) Koolil on vallavalitsuse poolt moodustatud oma põhimääruse
alusel tegutsev hoolekogu.
(2) Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu, kooli õpilaste esindaja,
kaks õppenõukogu poolt valitud õpetajate esindajat ja ning viis lastevanemate üldkoosoleku otsusega valitud lastevanemate, vilistlaste
ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat. Hoolekogu valib enda
hulgast esimehe ja aseesimehe.
(3) Kooli hoolekogu ülesanne on pedagoogide, Viimsi Vallavolikogu, lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide
ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ja selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel.
(4) Hoolekogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu
jooksul.
(5) Kooli hoolekogu võib teha vallavalitsusele ettepanekuid kooliga
seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(6) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
§ 26. Kooli juhtkond
(1) Koolil on juhtkond, kuhu kuuluvad direktor ja kõigi teise astme
struktuuriüksuste juhid.
(2) Kooli juhtkonna ülesanne on kooli õppenõukogu töö ettevalmistamine ja kooli direktorile kaasaaitamine juhtimiseks vajalike otsuste
tegemisel.
(3) Kooli juhtkonna korralised koosolekud toimuvad üks kord nädalas, kui pole otsustatud teisiti.
§ 27. Kooli õppetoolid
(1) Ühe õppeaine või mitme sisuliselt või tähenduselt seotud õppeaine õpetajad moodustavad ühe õppetooli.
(2) Õppetooli ülesanneteks on ainekavade koostamine, nende korrigeerimine ja uuendamine, vastavusse viimine põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga, õppematerjalide vajaduse hindamine ja
valimine, õppetöö tulemuste hindamine ja analüüs, ainealase klassivälise töö kavandamine ja töö tulemuste analüüs, õppenõukogu
töö ettevalmistamisele kaasaaitamine ja kooli juhtkonna regulaarne
informeerimine õppetooli tööst.
(3) Õppetooli tööd juhib koolisisese konkursi korras valitud õppetooli juhataja.
(1) Kool viib läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess,
mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning
parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostab kool arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsib kool sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hindab nende
tulemuslikkust.
(2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor.
5) Metsise tee 23 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 74
6) Metsise tee 24 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 117
8) Metsise tee 26 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 116
9) Metsise tee 27 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 77
10) Metsise tee 28 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 115
11) Metsise tee 28a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 141
65) Põldmarja tee 37 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
112
66) Põldmarja tee 38 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 28
70) Põldmarja tee 42 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 33
71) Põldmarja tee 42a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
136
72) Põldmarja tee 43 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
109
73) Põldmarja tee 44 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 31
12) Metsise tee 29 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 78
74) Põldmarja tee 45 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
106
13) Metsise tee 30 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 114
75) Põldmarja tee 46 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 32
14) Metsise tee 30a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 140
15) Metsise tee 31 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 82
76) Põldmarja tee 47 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
105
16) Metsise tee 32 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 113
77) Põldmarja tee 48 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 34
17) Metsise tee 33 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 84
78) Põldmarja tee 49 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
102
(4) Igal aastal määratakse kooskõlas Valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega koolide õpilaste arvust lähtuv summa
riigieelarvest lisaks vallaeelarvele kooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituste, õpikute soetamise ja õpilasürituste
korraldamisega seotud kulude katmiseks.
18) Metsise tee 35 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 85
(5) Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu.
22) Metsise tee 43 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 93
23) Metsise tee 45 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 97
82) Põldmarja tee 53 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
100
(6) Pedagoogide töötasustamise alused kinnitab vallavolikogu.
24) Metsise tee 47 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 96
83) Põldmarja tee 54 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 37
§ 31. Asjaajamine ja aruandlus
25) Metsise tee 49 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 95
84) Põldmarja tee 55 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 99
(1) Asjaajamine toimub kooli asjaajamiskorra alusel kooskõlastatuna Viimsi valla ühtse asjaajamiskorraga.
26) Metsise tee 51 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 103
85) Põldmarja tee 56 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 38
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub õigusaktidega kehtestatud korras.
27) Metsise tee 53 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 104
86) Põldmarja tee 57 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 98
28) Metsise tee 55 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 107
87) Põldmarja tee 58 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 39
29) Metsise tee 57 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 108
88) Põldmarja tee 59 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 92
30) Põldmarja tee 1 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 118
89) Põldmarja tee 60 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 45
31) Põldmarja tee 2 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 145
90) Põldmarja tee 61 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 91
(4) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise
aruande õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
32) Põldmarja tee 2a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
139
91) Põldmarja tee 62 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 44
§ 32. Järelevalve
33) Põldmarja tee 3 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 119
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ja maavanem õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.
34) Põldmarja tee 4 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 3
93) Põldmarja tee 64 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 40
(3) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid ning nende täitmise korra kinnitab haridusminister määrusega.
(2) Kooli ja kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse
üle teostavad järelevalvet vallavalitsus ja Harju Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond vastavalt õigus- ja haldusaktidele.
VIII. Lõppsätted
§ 33. Ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli korraldab ümber, kujundab ümber ja tema tegevuse lõpetab volikogu otsuse alusel vallavalitsus õigusaktidega sätestatud
alustel ja korras.
(2) Kooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba.
(3) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse
lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
(4) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilasi, lastevanemaid, pedagooge ja teisi töötajaid ning maavanemat hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
(5) Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine võib toimuda
järgmistel juhtudel:
1) linnas või vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud;
2) finantseerimisvõimalused on suurenenud või vähenenud;
3) ümberkorraldused haridussüsteemis;
4) muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud.
(6) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus kooli õpilastele
võimaluse jätkata õppimist teises koolis.
§ 34. Rakendussätted
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
(2) Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.
(3) Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.
Urmas Arumäe
Kristo Kallas
Vallavanem
Vallasekretär
(4) Õppetoolide juhatajad kinnitab direktor oma käskkirjaga.
§ 28. Kooli sisehindamine
§ 2. Määrata Antenniväljaku maaüksusest moodustatavatele elamukruntidele alljärgnevad aadressid:
64) Põldmarja tee 36 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 27
07. detsember 2007 nr 71
Teede nimetuste ja aadresside määramine Lubja
külas
Võttes aluseks Kohanimeseaduse, Viimsi Vallavolikogu poolt
09.11.2004. a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise
korra” ja Viimsi Vallavolikogu 13.11.2007. a otsusega nr 107 kehtestatud “Antenniväljaku kinnistu” detailplaneeringu ning Morgan
Trade OÜ 07.08.2007. a avalduse:
19) Metsise tee 37 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 88
20) Metsise tee 39 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 89
21) Metsise tee 41 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 94
35) Põldmarja tee 5 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 120
36) Põldmarja tee 7 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 121
37) Põldmarja tee 9 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 128
38) Põldmarja tee 10 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 11
39) Põldmarja tee 11 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
130
40) Põldmarja tee 13 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
131
41) Põldmarja tee 15 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
132
42) Põldmarja tee 16 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 18
43) Põldmarja tee 16a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
137
44) Põldmarja tee 17 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
133
45) Põldmarja tee 18 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 19
46) Põldmarja tee 19 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
135
79) Põldmarja tee 50 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 35
80) Põldmarja tee 51 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
101
81) Põldmarja tee 52 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 36
92) Põldmarja tee 63 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 90
94) Põldmarja tee 65 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 87
95) Põldmarja tee 66 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 41
96) Põldmarja tee 67 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 86
97) Põldmarja tee 68 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 42
98) Põldmarja tee 69 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 83
99) Põldmarja tee 70 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 43
100) Põldmarja tee 72 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
46
101) Põldmarja tee 74 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
47
102) Põldmarja tee 76 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
48
103) Põldmarja tee 78 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
49
104) Põldmarja tee 80 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
50
105) Põldmarja tee 82 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
51
47) Põldmarja tee 20 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 20
106) Põldmarja tee 84 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
52
48) Põldmarja tee 21 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
134
107) Põldmarja tee 86 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
53
49) Põldmarja tee 22 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 21
108) Põldmarja tee 88 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
54
50) Põldmarja tee 23 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
129
51) Põldmarja tee 23a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
138
52) Põldmarja tee 24 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 22
53) Põldmarja tee 25 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
122
54) Põldmarja tee 26 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 23
55) Põldmarja tee 27 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
124
56) Põldmarja tee 28 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 24
57) Põldmarja tee 29 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
125
58) Põldmarja tee 30 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 25
59) Põldmarja tee 31 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
127
60) Põldmarja tee 32 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 26
61) Põldmarja tee 33 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
126
109) Põldmarja tee 90 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
55
110) Põldmarja tee 92 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
56
111) Põldmarja tee 94 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
57
112) Põldmarja tee 94a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
142
113) Põldmarja tee 96 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
58
114) Põldmarja tee 98 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
59
115) Põldmarja tee 100 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
60
116) Põldmarja tee 102 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
61
117) Põldmarja tee 104 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
62
62) Põldmarja tee 34 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 30
118) Põldmarja tee 106 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
63
63) Põldmarja tee 35 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
123
119) Põldmarja tee 108 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
64
NOVEMBER 2007
120) Põldmarja tee 110 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
65
§ 1. Määrata Lageda põik 4 maaüksusest moodustatavatele elamukruntidele alljärgnevad aadressid:
121) Põldmarja tee 112 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
66
1) Lageda põik 4
ga 2
detailplaneeringu järgne krunt positsiooni-
123) Põldmarja tee 114 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
67
2) Lageda põik 6
ga 1
detailplaneeringu järgne krunt positsiooni-
124) Põldmarja tee 116 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
68
§ 2. Määrata Lageda põik 4 maaüksusest moodustatavale maaüksusele, detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 3, nimetuseks
Puukooli.
125) Põldmarja tee 118 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
69
126) Põldmarja tee 120 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
70
127) Põldmarja tee 122 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
71
128) Põldmarja tee 124 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
72
129) Põldmarja tee 126 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
73
130) Põldmarja tee 128 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
80
131) Põldmarja tee 130 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
81
132) Pihlametsa tee 1 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
10
133) Pihlametsa tee 2 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 4
134) Pihlametsa tee 3 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 9
135) Pihlametsa tee 4 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 5
136) Pihlametsa tee 5 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 8
137) Pihlametsa tee 6 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 6
138) Pihlametsa tee 7 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
13
139) Pihlametsa tee 8 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 7
140) Pihlametsa tee 9 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
12
141) Pihlametsa tee 10 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
14
142) Pihlametsa tee 12 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
15
§ 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.
§ 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.
Urmas Arumäe
Kristo Kallas
Vallavanem
Vallasekretär
07. detsember 2007 nr 74
Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2006 määruse nr 87
“Harjumaa ühistranspordi ühtse piletisüsteemi
sõidu eest tasumise kord ja sõiduõiguse hind Viimsi vallas” muutmine
Tee nimetuse ja aadresside määramine Randvere
külas
Võttes aluseks Kohanimeseaduse, Viimsi Vallavolikogu poolt
09.11.2004. a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise
korra” ja Viimsi Vallavalitsuse 05.05.2006. a korraldusega nr 265
kehtestatud “Randvere küla, maaüksus Nahka (osaline)” detailplaneeringu:
§ 1. Määrata Nahka maaüksusest moodustatud teele nimetuseks Karukämbla tee.
§ 2. Määrata Nahka maaüksusest moodustatud elamukruntidele alljärgnevad aadressid:
1) Karukämbla tee 2
katastriüksus 89001:010:3048, detailplaneeringu järgne krunt 6
2) Karukämbla tee 3
katastriüksus 89001:010:3049, detailplaneeringu järgne krunt 1
3) Karukämbla tee 5
katastriüksus 89001:010:3051, detailplaneeringu järgne krunt 2
1) Karukämbla tee 7
katastriüksus 89001:010:3052, detailplaneeringu järgne krunt 3
2) Karukämbla tee 9
katastriüksus 89001:010:3053, detailplaneeringu järgne krunt 4
3) Karukämbla tee 11 katastriüksus 89001:010:3054, detailplaneeringu järgne krunt 5
§ 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.
§ 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.
Urmas Arumäe
Kristo Kallas
Vallavanem
Vallasekretär
07. detsember 2007 nr 73
Aadresside määramine Pärnamäe külas
Võttes aluseks Kohanimeseaduse, Viimsi Vallavolikogu poolt
09.11.2004. a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise
korra” ja Viimsi Vallavalitsuse 21.06.2007. a korraldusega nr 432
kehtestatud “Lageda põik 4” detailplaneeringu ning Tõnu Tuulas
22.11.2007. a esitatud avalduse:
1. Tunnistada peremehetuks ehitiseks Viimsi vallas Prangli saarel,
Idaotsa külas asuv jõujaama hoone, mis piirneb Elberi katastriüksusega, katastritunnusega 89001:002:0146, Tislari katastriüksusega,
katastritunnusega 89001:002:0153 ja Riiasöödi katastriüksusega,
katastritunnusega 89001:002:0024 ning mille asukoht on näidatud
käesoleva otsuse lisas 1.
1. Algatada detailplaneering Viimsi vallas Lubja külas, Viimsi Metskonna (kü 89001:003:0295) osalisel maatükil nr 83 üldplaneeringu
kohase maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks kaitsemetsamaast sotsiaalmaaks, maa-ala kruntimiseks ja krundi ehitusõiguse määramiseks polüfunktsionaalse RMK Loodushariduskeskuse ehitamiseks,
vastavalt käesolevale otsusele lisatud skeemile (lisa 1).
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne nr 319 (lisa 2).
(1) Paragrahvi 3 “Sõidusoodustused” lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
“(2) Kehtestada tasuta sõidu õigus:
Aarne Jõgimaa, volikogu esimees
1) 65-aastastele ning vanematele isikutele;
11. detsember 2007 nr 112
2) kolme ja enama lapsega pere lapsele;
3) alla 3-aastase väikelapsega sõitjale.”
(2) Paragrahvi 3 “Sõidusoodustused” täiendatakse lõikega 4, mis
sõnastatakse järgmiselt:
“5) kolme ja enama lapsega pere lapsel kuni 15-aastaseks saamiseni
õpilaspilet või ID kaart ja üle 15-aastastel ID kaart;
07. detsember 2007 nr 72
Juhindudes asjaõigusseaduse § 96 lõikest 3 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2, Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996
määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise korra”
(19.12.2003 määruse nr 333 redaktsioonis) punktidest 8, 9, 13 ja 14
arvestades, et väljaandes Ametlikud Teadeanded 24. septembril 2007
avaldatud teatele ei esitatud Viimsi Vallavalitsusele dokumentaalselt
tõestatud vastuväiteid, Viimsi Vallavolikogu otsustab:
Planeerimisseaduse § 10 lõike 5 ja lõike 7, Viimsi Vallavolikogu 12.
aprilli 2005 määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi valla ehitusmääruse” § 2 punkti 2, § 9 lõike 7 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse
ettepanekut ja Viimsi Vallavolikogu keskkonnakomisjoni seisukohta,
Viimsi Vallavolikogu otsustab:
4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
§ 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.
Vallasekretär
Prangli saarel Idaotsa külas asuva jõujaama hoone peremehetuks ehitiseks tunnistamine
Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande
kinnitamine: Lubja küla, Viimsi Metskond, (kat
nr 89001:003:0295) osaliselt maatükk nr 83
5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt
7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul
arvates otsuse teatavakstegemisest.
(3) Paragrahvi 4 “Sõidusoodustuste õigust tõendavad dokumendid”
lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6, mis sõnastatakse järgmiselt:
Kristo Kallas
11. detsember 2007 nr 111
11. detsember 2007 nr 114
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
§ 1.Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2006.a määrusega nr 87 kinnitatud
“Harjumaa ühistranspordi ühtse piletisüsteemi sõidu eest tasumise
kord ja sõiduõiguse hind Viimsi vallas” tehakse järgmised muudatused:
144) Pihlametsa tee 16 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
17
Vallavanem
nr 120 Volituste andmine kinnistu omandamiseks
notariaalse lepingu sõlmimiseks (OÜ Glasmir)
Aarne Jõgimaa, volikogu esimees
3. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
Võttes aluseks Ühistranspordiseaduse § 5 ja Viimsi Vallavolikogu
14.06.2005 otsuse nr 41 alusel, Harju maavanema 05.12.2006 korralduse nr 2283-k ja arvestades Viimsi Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni
19.11.2007 ettepanekut:
143) Pihlametsa tee 14 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga
16
Urmas Arumäe
nr 119 Tammneeme külas asuvate kinnistute
omandamine
6. Otsus on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt
7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul
arvates korralduse teatavakstegemisest.
3. Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada Viimsi Vallavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu
lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates. Vallavolikogu võib
põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise
tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks
tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab
detailplaneeringu lähteülesanne kehtivuse.
“(4) Tasuta sõidu õiguse saamiseks tuleb § 4 lõike 1 punktis 5 ja 6
märgitud isikutel esitada taotlus Viimsi Vallavalitsusele, mille alusel
nende andmed fikseeritakse elektroonilises infosüsteemis.”
§ 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.
nr 118 Tee kinnistu omandamine: Reinu tee lõik
10
6) alla 3-aastase lapsega sõitjal ID kaart.”
§ 2.Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.
§ 3.Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.
Urmas Arumäe
Kristo Kallas
Vallavanem
Vallasekretär
Viimsi vallavolikogu 11.12.2007
istungi õigusaktid
11.12.2007 istungi otsused
nr 110 Üürilepingu põhitingimuste heakskiitmine
ja volituste andmine üürilepingu sõlmimiseks lasteaed-algkooli kasutamiseks Haabneeme alevikus
Karulaugu tee 5 kinnistul
nr 111 Prangli saarel Idaotsa külas asuva jõujaama hoone peremehetuks ehitiseks tunnistamine
nr 112 Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine: Haabneeme alevik, kinnistu
Karulaugu tee 5
nr 113 Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine: Lubja küla, maaüksused Kõrgemäe XII–XVIII
nr 114 Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine: Lubja küla, Viimsi Metskond
(kat nr 89001:003:0295) osaliselt maatükk nr 83
nr 115 Detailplaneeringu kehtestamine Pärnamäe
külas, Soosepa tee, Vehema tee, Pärnamäe tee ja
Lageda tee vaheline ala maaüksuste Soosepa ja
Soosepa II osas ning kinnistute omandamiseks sõlmitud notariaalsete lepingute heakskiitmine
nr 116 Tee kinnistu tasuta omandisse võtmine:
Reinu tee lõik 6
nr 117 Tee kinnistu tasuta omandisse võtmine:
Reinu tee lõik 7
2. Vallavalitsusel teostada toimingud punktis 1 nimetatud ehitise arvelevõtmiseks ja Viimsi valla kandmiseks Riiklikusse Ehitisregistrisse ehitise omanikuna.
Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande
kinnitamine: Haabneeme alevik, kinnistu Karulaugu tee 5
Planeerimisseaduse § 10 lõike 5 ja lõike 7, Viimsi Vallavolikogu 12.
aprilli 2005 määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi valla ehitusmääruse” § 2 punkti 2, § 9 lõike 7 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse
ettepanekut, Viimsi Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning
keskkonnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneering Viimsi vallas Haabneeme alevikus, kinnistul Karulaugu tee 5 üldplaneeringu kohase maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks perspektiivsest väikeelamute maast ja korruselamute
maast ärimaaks ja metsamaast kaitsealuseks maaks ning tingimuste
väljaselgitamiseks maa-ala kruntideks jaotamiseks, krundi ehitusõiguse määramiseks algkooli ja lasteaia ehitamiseks, vastavalt käesolevale otsusele lisatud skeemile (lisa 1).
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne nr 316 (lisa 2).
3. Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada Viimsi Vallavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu
lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates. Vallavolikogu võib
põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise
tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks
tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab
detailplaneeringu lähteülesanne kehtivuse.
4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
6. Otsus on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt
7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul
arvates korralduse teatavakstegemisest.
Aarne Jõgimaa, volikogu esimees
11. detsember 2007 nr 113
Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande
kinnitamine: Lubja küla, maaüksused Kõrgemäe
XII–XVIII
Planeerimisseaduse § 10 lõike 5 ja lõike 7, Viimsi Vallavolikogu 12.
aprilli 2005 määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi valla ehitusmääruse” § 2 punkti 2, § 9 lõike 7 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse
ettepanekut, Viimsi Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning
keskkonnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneering Viimsi vallas Lubja külas maaüksustel
Kõrgemäe XII–XVIII üldplaneeringu kohase maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks põllumajandusmaast haljasala-puhke-, virgestus-,
kaitsehaljastus-, väikeelamu- ning liiklusmaaks (kaasates Kõrgemäe
I maaüksuse), maa-ala kruntideks jaotamiseks ja krundi ehitusõiguse
määramiseks vastavalt käesolevale otsusele lisatud skeemile (lisa 1).
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne nr 317 (lisa 2).
3. Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada Viimsi Vallavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu
lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates. Vallavolikogu võib
põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise
tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks
tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab
detailplaneeringu lähteülesanne kehtivuse.
6. Otsus on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt
7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul
arvates korralduse teatavakstegemisest.
Aarne Jõgimaa, volikogu esimees
11. detsember 2007 nr 115
Detailplaneeringu kehtestamine Pärnamäe külas,
Soosepa tee, Vehema tee, Pärnamäe tee ja Lageda
tee vaheline ala maaüksuste Soosepa ja Soosepa II
osas ning kinnistute omandamiseks sõlmitud notariaalsete lepingute heakskiitmine
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1
punktist 33, planeerimisseaduse § 24 lõikest 5, Viimsi Vallavolikogu
12.04.2005 määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi valla ehitusmääruse” § 2 punkti 7 alusel, arvestades, et detailplaneeringu avalikul väljapanekul ajavahemikul 06.–20.02.2007 ei esitatud detailplaneeringu
kohta ettepanekuid ega vastuväiteid, samuti asjaoluga, et Harju maavanem on järelevalve käigus nõustunud muudatustega üldplaneeringus ning juhindudes Viimsi Vallavolikogu 13.12.2005 määrusega
nr 38 kehtestatud ja 09.05.2006 määrusega nr 17 muudetud lViimsi
valla põhimäärus” § 55 lõikest 2, Viimsi Vallavolikogu 11.11.2003
määrusega nr 34 kehtestatud „Teede valla omandisse võtmise ja avalikuks kasutamiseks määramise korra” punktidest 7 ja 13, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lõikest 2, § 111 lõigetest 1 ja 2 ning §-st
129, Viimsi Vallavolikogu otsustab:
1. Kehtestada Viimsi Vallavolikogu 11.03.2003 otsusega nr 42 algatatud ja Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ poolt koostatud Viimsi vallas
Pärnamäe külas, Soosepa tee, Vehema tee, Pärnamäe tee ja Lageda
tee vahelise ala detailplaneering maaüksuste Soosepa ja Soosepa II
osas (Projekt nr 22-05).
2. Käesoleva otsuse jõustumisega kiita heaks Viimsi valla ja Luule
Ruudiga (isikukood xxxxxxxxxxx) ning Taimi Hannesega (isikukood xxxxxxxxxxx) 7. detsembril 2007 sõlmitud notariaalne leping
detailplaneeringu alusel kinnistute jagamisel tekkivate maaüksuste
pindalaga 10381 m² (lisa 1 plaanil kollasega tähistatud) ja pindalaga 597 m² (lisa 1 plaanil rohelisega tähistatud) tasuta omandamiseks
järgmiselt:
2.1. transpordimaa Pärnamäe külas asuval Soosepa II maaüksusel, omanik Luule Ruud (isikukood xxxxxxxxxxx), katastriüksus
89001:010:1337, registriosa nr 7044302, maa-ala pindala 8898 m²
(7651 m², 289 m², 710 m², 248 m² (lisa 1 plaani tabelis nr. 31, 32, 33,
37)), maa maksustamishind 1500 kr/ha;
2.2. transpordimaa Pärnamäe külas asuval Soosepa II maaüksusel, omanik Luule Ruud (isikukood xxxxxxxxxxx), katastriüksus
89001:010:1338, registriosa nr 7044302, maa-ala pindala 211 m²
(lisa 1 plaani tabelis nr. 38), maa maksustamishind 1500 kr/ha;
2.3. transpordimaa Pärnamäe külas asuval Soosepa maaüksusel,
omanik Taimi Hannes (isikukood xxxxxxxxxxx), katastritunnus
89001:010:1192, registriosa nr 6896202, maa-ala pindala 1806 m²
(1335 m², 396 m², 75 m² (lisa 1 plaani tabelis nr 31, 34, 35 )), maa
maksustamishind 1500 kr/ha;
2.4. transpordimaa Pärnamäe külas asuval Soosepa maaüksusel,
omanik Taimi Hannes (isikukood xxxxxxxxxxx), katastritunnus
89001:010:1193, registriosa nr 6896202, maa-ala pindala 63 m² (lisa
1 plaani tabelis nr 36), maa maksustamishind 1500 kr/ha.
3. Kehtestada vastav muudatus Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus.
4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.
6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt
7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul
arvates otsuse teatavakstegemisest.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Aarne Jõgimaa, volikogu esimees
NOVEMBER 2007
NB! Otsustes nimetatud lisadega on võimalik tutvuda Viimsi valla
veebilehel (www.viimsivald.ee) või Viimsi Vallavolikogu kantseleis,
Nelgi tee 1.
11.12.2007 istungi määrused
3) andmeid seni kasutatava eluruumi kohta (asukoht, tubade arv, üldpind, mugavuse ja heakorrastatuse aste ja muud olulised andmed);
3) sotsiaaleluruumi kasutamiseks üürilepingu sõlmimisel arvel oleva
isikuga;
punkti 1 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuameti ning Viimsi Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekut.
4) arvele võtmise taotlemise põhjused;
4) arvel olemise aluseks olevate asjaolude äralangemise tõttu;
5) elamistingimuste halvenemise või eelmise elukoha kaotamise
põhjused;
5) valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisel;
§ 1. Viimsi Vallavolikogu 25. aprilli 2007 määruses nr 16 „Viimsi
valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord” tehakse järgmised muudatused:
11. detsember 2007 nr 35
6) andmed taotletava eluruumi kohta (tubade arv, üldpind, mugavuse
ja heakorrastatuse aste ja muud olulised andmed);
6) käesolevas korras sätestatud tähtaja jooksul põhjendamatu keeldumise korral vallavalitsuse korraldusega eraldatud eluruumi vastuvõtmisest;
Viimsi valla omandis olevate eluruumide üürileandmise ja kasutamise kord
7) muud olulised andmed taotluse lahendamiseks.
7) muudel asjaoludel, mille tõttu isiku arvelolek ei ole põhjendatud.
(3) Avaldusele peavad olema lisatud täiendavalt ärakirjad dokumentidest, mis on vajalikud isiku arvelevõtmise otsustamiseks, sealhulgas:
(2) Kui isik on arvelt kustutatud käesoleva määruse § 8 lõigetes 1 ja
2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, on tal õigus taotleda
vallavalitsuselt oma arveloleku taastamist. Vallavalitsus taastab arveloleku, kui kohustus jäi täitmata isikust sõltumatutel asjaoludel või
tingimustes, kus kohustuse täitmine ei olnud võimalik.
Määrus kehtestatakse elamuseaduse § 8 punktide 1 ja 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
1) Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni otsus;
Määrus sätestab Viimsi vallale kuuluvate eluruumide (edaspidi „eluruumi”) üürileandmise ja eluasemeteenust vajavate isikute üle arvestuse pidamise korra.
2) pensionitunnistus;
§ 2. Õigustatud isikud
(1) Eluruum antakse üürile:
4) tõend kinnipidamiskohast või eestkosteasutusest vabanemise kohta;
1) isikule, kes on määrusega sätestatud korras tunnistatud eluasemeteenust vajavaks isikuks;
5) kodukülastusakt;
6) muud dokumendid.
2) isikule, kellel on valla ametiasutusega või hallatava asutusega töövõi teenistussuhe;
(4) Vallavalitsusel on õigus nõuda avalduse esitajalt, tema perekonnaliikmetelt või kolmandatelt isikutelt taotluse kohta selgitusi ja dokumente.
3) isikule, kelle Viimsi vallas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks ja kellel ei ole teist eluruumi
ning puudub võimalus seda endale või oma perekonnale tagada ning
kelle elukohaks Rahvastikuregistri andmetel on Viimsi vald.
(2) Eluruum võidakse anda üürile valda teenindavale politseiametnikule.
§ 3. Eluasemeteenust vajavad isikud
3) tõend lasteasutusest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest,
samuti õppeasutusest tagasipöördumise kohta;
§ 6. Avalduse läbivaatamine
(1) Vallavolikogu sotsiaalkomisjon vaatab esitatud avalduse läbi 30
päeva jooksul kõigi nõutud dokumentide saamisest arvates ja teeb
ettepaneku eluruumi saamiseks või sellest keeldumiseks vallavalitsusele.
(2) Eluruumi üürileandmise otsustab vallavalitsus, määrates kindlaks
üürilepingu olulised tingimused, sealhulgas:
§ 10. Eluruumi üürileandmise tähtaeg
(1) Eluruumid antakse üürile kuni viieks aastaks, välja arvatud isikutele, kelle eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks, samuti kinnipidamiskohast vabanenud isikutele.
(2) Isikutele, kelle eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks, samuti kinnipidamiskohast vabanenud isikutele
antakse eluruumid üürile kuni üheks aastaks.
(3) Üürileping sõlmitakse koos kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist.
(4) Sotsiaaleluruumi üürilepingu võib vallavalitsus sõltumata üürilepingu tähtajast mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda. Põhjus
on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid ja
mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, et üürnikul on ära langenud
eluasemeteenuse vajadus.
§ 11. Eluruumi andmine allkasutusse
1) kes oma füüsiliste või psüühiliste erivajaduste tõttu vajavad abi
ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kelle kasutuses olevas
eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada;
1) eluruumi asukoha;
2) kes oma materiaalse olukorra tõttu ei ole võimelised tagama endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust ja kellel ei
ole seadusjärgseid ülalpidajaid;
3) üürilepingu tähtaja.
(1) Eluruumi üürnikul on õigus majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ning eluasemeteenuse vajajana
arvelevõtmise taotluses näidatud teisi isikuid, kes taotlesid ühist
eluruumi. Teiste isikute majutamiseks nõusoleku andmise otsustab
vallavalitsus.
(3) Vallavalitsus lõpetab taotluse menetlemise, kui:
(2) Eluruumi allüürile andmine ei ole lubatud.
1) avalduse esitaja ei kuulu käesoleva määruse §-s 2 nimetatud õigustatud isikute hulka;
(3) Juhul, kui üürnik annab eluruumi allüürile või muul viisil teis(t)e
isiku(te) kasutusse ilma vallavalitsuse nõusolekuta, lõpetatakse üürileping ennetähtaegselt ning üürnik kohustub eluruumi viivitamatult
vabastama.
(1) Eluasemeteenuse vajajaks loetakse Viimsi valla elanikud:
3) kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kellel ei ole võimalik
asuda elama Viimsi vallas asunud endisesse eluruumi;
2) eluruumi suuruse ja tubade arvu;
2) vallal puudub vaba eluruum.
4) orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad tagasi endisesse elukohta lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate
juurest ja kellel ei ole võimalik asuda elama Viimsi vallas asunud
endisesse eluruumi.
(4) Sotsiaaleluruumi taotleja võtab vallavalitsus vaba või sobiva sotsiaaleluruumi puudumisel arvele eluasemeteenust vajava isikuna.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid
loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende Rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Viimsi vallas.
§ 7. Sotsiaaleluruumi üürile andmine arvelevõetud isikule
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikud
loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende Rahvastikuregistrisse kantud elukoht enne kinnipidamiskohast vabanemist,
samuti lasteasutusse, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurde
elama asumist asus Viimsi vallas.
§ 4. Sotsiaaleluruum
(1) Sotsiaaleluruum on Viimsi valla omandis olev eluruum, mis on
Viimsi Vallavolikogu poolt tunnistatud sotsiaaleluruumiks ja mida
antakse üürile eluasemeteenust vajavatele isikutele.
(2) Sotsiaaleluruum on korter või muu eluruumidele esitatavatele
nõuetele vastav ruum, mis võib olla kohandatud erivajadustega isikute majutamiseks.
(3) Võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut seaduse § 272 lõike 4 punkti 4 alusel sotsiaaleluruumi üürilepingutele ei
kohaldata.
§ 5. Avalduse esitamine
(1) Eluruumi saamiseks esitatakse Viimsi Vallavalitsusele (edaspidi
„vallavalitsus”) kirjalik avaldus. Avaldusele kirjutab alla taotleja või
tema esindaja ja kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised
perekonnaliikmed või nende esindajad. Esinduse puhul on nõutav ka
esindusõigust tõendava dokumendi lisamine.
(2) Avaldus peab sisaldama eluruumi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas:
1) isiku- ja kontaktandmeid;
2) andmeid isiku perekonnaliikmete kohta;
(5) Avalduse läbivaatamise tulemused tehakse taotlejale kirjalikult
teatavaks.
(1) Sotsiaaleluruumi vabanemisel otsustab vallavalitsus selle üürileandmise ühele isikutest, kes on eluasemeteenuse vajajana arvele
võetud.
(2) Vabanenud sotsiaaleluruumi üürileandmise otsustamisel kaalub
vallavalitsus selle üürileandmist kõigile eluasemeteenuse vajajana
arvele võetud isikutele ja arvestab otsuse langetamisel iga isiku arveloleku aega, arvelevõtmise põhjuseid, eluasemeprobleemi tõsidust,
vabanenud eluruumi vastavust isiku vajadustele ja muid olulisi asjaolusid.
(3) Vabanenud sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustab vallavalitsus
korraldusega.
§ 8. Arvel olevate isikute andmete uuendamine
(1) Arvele võetud isik on kohustatud taotluses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete muutumisel andmeid uuendama, esitades
vallavalitsusele 30 päeva jooksul muudatuse toimumisest kirjaliku
teatise ja dokumendid.
(2) Kui taotluses ja sellele lisatud andmed ei ole muutunud, on arvele
võetud isik kohustatud iga aasta esimese kahe kuu jooksul seda vallavalitsusele kirjalikult kinnitama.
(3) Vallavalitsus saadab arvel olevale isikule üks kord aastas meeldetuletuse andmete uuendamise kohustuse kohta.
§ 9. Arvelt kustutamine
(1) Vallavalitsus kustutab eluasemeteenuse vajajana arvele võetud
isiku arvelt:
1) tema avalduse alusel;
2) käesoleva määruse § 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuse täitmata
jätmise korral;
§ 12. Uue üürilepingu sõlmimine
(1) Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikulõigus taotleda uue üürilepingu sõlmimist, kui eluruumi andmise alused ei ole
ära langenud.
(2) Uue üürilepingu sõlmimiseks esitab üürnik avalduse ja dokumendid käesoleva määruse §-s 5 sätestatud korra kohaselt ja hiljemalt
kaks kuud enne üürilepingu tähtaja möödumist.
(3) Uus üürileping võidakse sõlmida juhul, kui eluruumi andmise
alused ei ole ära langenud, üürnik on täitnud lepingujärgsed kohustused ning avaldus ja dokumendid uue üürilepingu sõlmimiseks on
esitatud tähtaegselt.
(4) Uue üürilepingu sõlmimise või selles keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
§ 13. Rakendussätted
(1) Seni kehtinud Viimsi vallas sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise eeskirja järgi arvele võetud isikud võetakse arvele käesoleva
määruse mõistes eluasemeteenust vajavate isikutena.
(2) Tunnistada kehtetuks 10.06.2003 määrusega nr 26 kinnitatud
„Viimsi vallas sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise eeskiri”.
(3) Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning Viimsi valla
veebilehel.
(4) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008.
Aarne Jõgimaa, volikogu esimees
11. detsember 2007 nr 36
Viimsi Vallavolikogu 25.04.2007 määruse nr 16
„Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord” muutmine
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22
lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 8 punkti 2 ja § 23
(1) Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 muudetakse ning sõnastatakse järgnevalt:
„3) Vähekindlustatud perekond – selleks loetakse perekonda, kelle
sissetuleku piiriks üksi elavale isikule on 3600 krooni kuus. Pere
teise ja iga järgneva liikme sissetuleku piiriks on 75% pere esimese
liikme sissetuleku piirist (s.o 2700 krooni kuus);”
(2) Paragrahvi 6 lisatakse lõige 4 alljärgnevas sõnastuses:
„(4) Sünnitoetus kantakse taotlejale üle 10 tööpäeva jooksul peale
avalduse esitamist. Hõbelusikas antakse üle vallavalitsuse poolt korraldataval vastuvõtul kolme kuu jooksul peale lapse registreerimist.”
(3) Paragrahvi 12 lisatakse lause alljärgnevas sõnastuses:
„Matusetoetust makstakse Viimsi valla elaniku surma puhul.”
§ 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning Viimsi valla
veebilehel.
§ 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu kantseleis.
Aarne Jõgimaa, volikogu esimees
Planeeringud
09.01.2008 algusega kell 16 toimub Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) II korruse saalis üldplaneeringu teemaplaneeringu „Lapsesõbralik Viimsi”
eskiislahendust ja lähteseisukohti tutvustav avalik
arutelu.
21.12.2007.–09.01.2008 kl 8.30–17.00 (esmaspäeviti kella 18ni ja reedeti kella 16ni) on Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul alljärgnevad detailplaneeringud:
1. Haabneeme alevik (endine Lubja küla), kinnistu Tammiku Talu.
Planeeritava ala suurus on ca 0,34 ha ja asub Hundi tee ääres, piirneb
Hundi tee 42, Lehtmetsa tee 4, 6, Põldheina tee 2 kruntidega ning
Teeristi maaüksusega. Planeeringu eesmärk on jagada kinnistu kaheks elamukrundiks ning määrata ehitusõigus ühe üksikelamu, ühe
kaksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud
kõrgus maapinnast on 8,5 m, suurim lubatud ehitusalune pindala
on 300 m2, kaksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8,5
m, suurim lubatud ehitusalune pindala on 280 m2 . Moodustatavate
kruntide suurused on 1875 m2 ja 1548 m2;
2. Rohuneeme küla, Puuri 52 maaüksus. Planeeritava ala suurus on
ca 1,2
ha ja asub Rohuneeme tee ääres, piirneb Tallinna lahega, Viigi teega,
Rohuneeme tee 125, 129, 133, Uuetalu tee 14, 16 kruntidega ning
jätkuvalt riigi omandis oleva maaga. Planeeringu eesmärk on jagada
kinnistu seitsmeks elamukrundiks, kaheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks, üheks üldmaa sihtotstarbega krundiks ning määrata
ehitusõigus seitsme üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8,5 m, suurim lubatud
ehitusalune pindala on 250 m2 . Moodustatavate elamukruntide suurused on vahemikus 1200–1548 m2.
Viimsi vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevate
detailplaneeringute algatamise korraldused:
1. Kelvingi küla, Koidu tee 40 maaüksus (planeeritava ala suurus on
ca 0,39 ha ja asub Koidu tee ääres, piirneb Koidu tee 38 krundiga
ning Kelvingi, Kelvingi I kinnistutega, planeeringuga kavandatakse
jagada kinnistu ja määrata ehitusõigus kahe üksikelamu ehitamiseks);
2. Metsakasti küla, Männiku maaüksus (planeeritava ala suurus on ca
4,2 ha ja piirneb Jäätma tee 15 / Uus-Jäätma, Jäätma tee 17, Jäätma
tee 18 / Allipere kruntidega ja Raudtee III, Vana-Jäätma, Vana-Jäätma I, Katkuniidu mets kinnistutega ning jätkuvalt riigi omandis oleva
maaga, planeeringuga kavandatakse jagada kinnistu ja määrata ehitusõigus kolme üksikelamu ehitamiseks, juurdepääsutee rajamiseks
ning rohevõrgustiku koridori lahendamiseks).
21. detsember 2007
Lugupeetud Fortum Elektri klient!
Kuigi Fortumi võrgutasud vähenevad uuel aastal keskmiselt
1,4% (Energiaturu Inspektsiooni kooskõlastus nr 173031/07E 06.09.2007) tõuseb 1
kWh elektrienergia hind alates
01.01.2008 keskmiselt 6 senti/kWh. Hinnamuutuse põhjustavad taastuvenergia tasu
tõus seniselt 2,57 sendilt 3,58
sendini kWh-i kohta ja alates
01.01.2008 lisanduv elektriaktsiis, mis on 5,9 senti/kWh.
Palume kõigil klientidel fikseerida ja teatada meile elektriarvesti näidud seisuga 31.12.2007.
Arvestinäite saab teatada kuni 6.
jaanuarini 2008. Klientidel, kelle
lepinguline näiduteatamise aeg
ei lange kuuvahetusele, palume
lisaks 31.12.2007 näitudele teatada näidud ka lepingus kokkulepitud tähtajaks.
Aastavahetuse näitude • automaatvastajatele Läänemaal 71 50143 ja Viimsis
teatamiseks on
6061841
mitmeid võimalusi,
• faksiga Läänemaal
kust palume Teil valida
715 0100 ja Viimsis
sobivaima:
606 1831
• koduleheküljel
www.fortumelekter.ee
• e-postiga elektriarve@
fortum.com, [email protected]
Hinnapaketid alates 01.01.2008
• näidukaardiga
Lugupidamisega
Fortum Elekter AS
klienditeenindus
Fortum Elekter AS
­soovib oma klientidele
rahulikke ­jõulupühi ja
rõõmsat uut aastat!
*Meie kontor on pühade tõttu suletud 22.–26.
detsembril, 31. detsembril ja 1. jaanuaril.
10
21. detsember 2007
Noortevahetus Guadeloupel
Läbi mitme riigi ja üle kaheksa tunni Atlandi ookeani
kohal hõljudes jõudsimegi
ühele väikesele Kariibi mere
saarele nimega Guadeloupe.
Esmamuljena jäi tunne nagu
oleksime sattunud tüüpilisse
jõulueelsesse meeleollu mattunud Euroopa väikelinna: tuledes
säravad tänavad, loendamatud
kortermajad, võimsad ostukeskused, suured jõuluallahindlused ning tavalised moerõivastes
inimesed. Kui aga natukenegi
pealinna Pointe-A-Pitre’i keskusest välja olime saanud, hakkasime tundma ja nägema seda
tõelist Guadeloupe-hõngu, kus
kõrvuti asusid tillukesed plekist
ja puidust kokkuklopsitud eramud, mis meile kui eurooplastele meenutasid kangesti koerakuute.
Veel viis minutit edasi sõites avanes võrratu vaade otse
Kariibi mere ääres asuvatele
luksusvilladele, mille kompleksidest ei puudunud ka loomulikult valge liivaga erarannad. Meie noortevahetus
toimus väikeses ookeaniäärses
piirkonnas Saint-Felix’is, kus
meid majutati Villa Carmelita
kuurordis väikestesse bangalotesse. Meie ümber aias kasvasid suured kookospalmid, mis
oma valminud vilju aeg-ajalt
maha kukutasid ja mida ka otsekohe maitsta võis.
Lausa imemagusad olid need
kookosed, mis otse puu ladvast
meile suhu rändasid. Õhtune
päikeseloojang oli võrreldav
Discovery Channelist nähtuga
ning tunne oli, nagu oleksime
sattunud imeilusasse postkaarti.
Probleeme tekitas ainult esimestel öödel magamajäämine.
Kui muidu olime harjunud öise
vaikusega, siis seal enne uinumist jäi mulje, nagu vähemalt
kuue kõrvalmaja häiresignaalid
oleks tööle hakanud. Tegelikult
oli tegemist hoopis igasuguste
troopiliste putukate, rohutirtsude ja lindudega, kes oma lauludega tõelise kisakoori tekitasid.
Ebameeldivusi tekitas ka
see, et meie majakeses ei töötanud õhukonditsioneer ning suure niiskuse tõttu ärkasime igal
hommikul võimsa padjanäoga,
kuumusest paistes silmaaluste
ning vähemalt mitme uue moskiitohammustusega jalgadel.
Esimestel õhtutel tegid rühmaliidrid meiega igasugu tutvumismänge, nagu ikka noortevahetuste alguses kombeks, ning
sealse kohaliku organisatsiooni
korraldada oli igasugu huvitavaid väljasõite ja sisustada vaba
aega nii hästi kui võimalik. Meile
näidati nii kohalikke rahvuslikke külapidusid kui ka suuremat
sorti festivale. Saime võimaluse
külastada rummimuuseumi, degusteerida kohapeal sama tehase tooteid, käia tõelises Kariibi
mere saare džunglis ja loomulikult peesitada piltilusates paradiisirandades.
Kuna meie sealne külaskäik
sattus just esimesele advendile,
saime ka osa kohalikest jõulutraditsioonidest. Muusika, rütmid
ja tants on guadeloupe kultuuris
väga tähtsal kohal ja seetõttu
ongi seal tavaks koguneda rahvariietes kohalikku vallamajja,
igaühel oma muusikainstrumendid kaasas, ja hakata mängima
traditsioonilisi rütmikaid meloodiaid, ise samal ajal tantsides ja
kaasa ümisedes.
Musitseerimise teeb huvitavaks see, et kõik on koos nagu
üks suur ansambel: käiakse,
tantsitakse, lauldakse kogu külas ja peatutakse iga majapidamise juures, et kõigile lõbusalt
jõuluõnne soovida. Tavaliselt
kutsutakse kogu ansambel ka
viisakalt majja sisse, kus neid
ootab ees pidulik söömaaeg.
Enne jõule lepitaksegi kokku, millistesse peredesse sööma minnakse, kuid umbkaudu
käiakse kahe ööpäeva jooksul
läbi seitse majapidamist. Miks
nad tantsimist sealjuures nii
tähtsaks peavad, on asjaolu, et
juba väga kaua aega tagasi väljendasid orjad tantsu kaudu oma
hetkeemotsioone ja meelolusid.
Samas polnud see lihtsalt
suvaline keha väänamine rütmi saatel, vaid kehtisid kindlad
reeglid ning igal liigutusel oli
oma sõnum. Ansambli saatel
sai korraga laval tantsida ainult
üks inimene, sest tantsija ülesanne oli trummarit segadusse
viia ning trummari ülesanne
omakorda ära arvata, millises
emotsionaalses seisundis inimene on, ja siis ka vastavalt
Valla seenioride nõukoja toimkonnad ootavad
­vastuvõtule eakaid vallaelanikke alljärgnevalt:
•3. jaanuaril kell 10–12 majandus- ja finantstoimkonna liige
•10. jaanuaril kell 10–12 tervishoiu- ja eakateabi toimkonna liige
•17. jaanuaril kell 10–12 tee- ja transporditoimkonna liige
•24. jaanuaril kell 10–12 sotsiaalabi toimkonna liige
•31. jaanuaril kell 10–12 majandus- ja finantstoimkonna liige
Vajame teavet inimestest, kes on nõus hooldama
kodudes abivajajaid pärast vastava väljaõppe saamist.
Teata endast telefonil 601 1660.
Seenioride nõukoja eesistuja
Anne Vahemäe kontaktid:
tel 601 1660, 517 5422
e-post [email protected]
Ootame Teie kõnesid!
Liis ja Carmen
mängida. Selle guadeloupe
rahvustantsu nimi on Gwo-Ka.
Enamasti räägitakse Guadeloupel prantsuse keelt, sest
saar kuulub Prantsusmaa alla,
aga aja möödudes on neil kujunenud seal ka oma keel, mida
kutsutakse creole’ks: see on
segu inglise, prantsuse, hispaania ning Aafrika suguharude
keeltest. Iseloomust on guadeloupelased väga sõbralikud
ning heatahtlikud inimesed.
Ühel järjekordsel ilusal
hommikupoolikul, istudes tosinkonna inimestega fuajees,
rääkides paari noortevahetusest osavõtjaga elust-olust ja
olukorrast riigis, hakkas äkki
kogu maja vappuma. Alguses
mõtlesime, et ju see oli mingi
suur veoauto, mis mööda sõitis. Kui teist korda sama vappumine pihta hakkas ja klaasid
põrandale kukkusid, oli meie
jaoks juba asi naljast kaugel
ja enne, kui aju jõudis impulsi kehale edasi anda, hõikas
keegi üle saali: „Maavärin…
jookske!”.
Ühe sekundiga oli kogu fuajee
tühi ning õu hirmunud noori täis.
Maa meie jalge all värises nii kõvasti, et parklas olevad autod kippusid juba oma kohta vahetama.
Hoidsime üksteisel tugevalt käest
kinni ning olime surmvaikuses,
tunnetades, kuidas maa jalge all
liigub. Tol hetkel olid kõik võrdsed – rikas või vaene, olukorda
polnud võimalik muuta, võis ainult oodata ja imestada.
Loomulikult toimus see kõik
väga ruttu ning maavärinale
järgnenud emotsioonid olid
kirjeldamatud: võidurõõmsast
naerust lagisev kamp noori
hotelli ees, kes ei osanud oma
emotsioone kuhugi panna. Tagantjärele mõeldes oli see seik
tõenäoliselt seni üks võimsamaid emotsioone meie elus.
Naljakas oli ka see, et kui Sardiinias vaadati meid kahte nagu
tulnukaid teiselt planeedilt, siis
seekord oli meie kord imetleda
seda kohalikku kirevat seltskonda. Kõige tähelepanuväärsemad
olid nende soengud, mis meie
hinnangul hõlmasid üle saja liigi
patse, punutisi ja rastasid, rääkimata igas suuruses 70ndate mikrofonisoengutest. Põlised guadeloupelased on kõik mustanahalised. Ainult need, kes kunagi
ammu Prantsusmaalt saarele olid
ümber kolinud, on heleda nahaga. Kiirete kohanejatena harjusime kogu selle teistsugusega juba
paari päeva jooksul ning ei kartnud peagi ka kahekesi pealinna
uudistama minna. Kõikjal, kuhu
läksime, olid inimesed meiega
ääretult sõbralikud ja abivalmis.
See tekitas nii meeldiva ja
sooja tunde, et kui hakkasime
bussijaamast uurima, mis number
meie linna tagasi sõidab, siis vaatasime kogemata välja vale bussi
ning, kuumusest pea laiali otsas,
istusime ka rõõmsalt peale. Kuna
olime pikast päevast kurnatud ja
mõtted tahtsid juba igale poole
rändama minna, ei pannudki me
tähele, et juba tükk aega aknast
välja vaadates paistis pilt kuidagi imelikult võõras ning kohalejõudmine tundus kahtlaselt pikem kui minnes. Varsti, kui olime
suutnud oma mõistusele värskendava restart’i teha, oli väljas juba
kottpime ning inimeste read meie
ümber muutusid üha hõredamaks
ja hõredamaks.
Enne kui suutsime kainelt
mõelda, oli tee viinud juba kuskile mägede vahele tundmatusse
kohta ja ookeani mittenägemine
mõjus justkui äratuskellana.
Hakkasime inimestelt uurima,
kuhu linna buss üldse sõidab
ning loomulikult tuli välja, et
oleme vale bussi peal. Vaatasime üksteisele kohkunult otsa
ja lihtsalt purskasime naerma.
Olime jõudmas kuskile võõrasse külla, ainukeseks kaaslaseks
umbkeelne bussijuht.
Loomulikult polnud meil
õrna aimugi, mis on meie kuurordi täpne aadress ja tagatipuks selgus, et buss, mille peal
istusime, oli päeva viimane.
Lõpuks viis sõiduk meid ühe
tuttava suure tee äärde, kus
näitas silt ka meie linna poole. Samast kohast pidime linna
viiva bussi peale minema, aga
kui juba kolmas kord sõiduk
meist nagu postidest mööda kihutas, sai meil villand ja ainuke
reaalne võimalus hotelli jõuda
oli hääletada. Seisime seal tee
ääres viis minutit nagu kaks
hädapätakat, kuni üks meist
julges käe autode peatamiseks
tõsta. Esimene auto, mis lähenes, ka peatus. Meid võttis
peale üks suure õllekõhuga albaanlane, kes oli Guadeloupel
elanud juba 20 aastat. Ta teadis
sellest väikeses saarest kõike.
Meeldiva olemisega härra
kõneles meiega inglise keeles ning rääkis palju ajaloolisi
seiku. Ta jutustas, et kunagi
ammu, kui saarel elasid Aafrikast toodud orjad, kartsid nad
merest püütud toite süüa, sest
mineviku traagilised sündmused kujundasid neile arvamuse, nagu tuleks kõik vaenlased
merest.
Vaenlased tulid neile Aafrikasse paadiga järele ning viisid
vastu tahtmist üle ookeani Guadeloupele. Tänapäevaks on see
hirm loomulikult vaibunud ja
nüüd on guadeloupelaste põhiroad just mereannid ning kalad,
mida tavaliselt serveeritakse koos
keedetud ja hiljem kooritud roheliste banaanidega. Magustoiduks
meeldib neile süüa igasuguseid
puu- ja juurvilju, sest valik oli
seal meeletu ning saarelt lahkudes olime ka meie ühed suured
vitamiinipommid, sest kõik viljad
olid nii värsked ja tervislikud.
Praegu oleme tagasi Sardiinias. Elame eraldi kodudes, sest
nii tunduvad meile avastamis-
võimalused suuremad. Mina,
Carmen, elan Cagliari peatänaval, kus on teinekord õhtuti jõuluaegse ostuhulluse tõttu raskusi isegi oma koduuksest sisse
saada, sest tänav on sagivaid
sardiinlasi puupüsti täis. Poeesised on kaetud pikkade punaste
vaipadega, nagu oleks tegemist
Oscari jagamistega, kuigi tegelikult on neil lihtsalt selline
jõulutraditsioon. Mu korter on
küll Cagliari kesklinnas ehk
siis kõige magusama koha peal,
kuid see ei tähenda, et elan koos
jõukatega. Selleks, et inimesed ots otsaga kokku tuleksid,
võtavad nad üürilisi. Talvel on
muidugi kulud suuremad, sest
elekter on siin väga kallis. Kuna
neil radiaatoreid korteris pole,
siis seda enam võtab raha elektrisoojendaja, mida peame sõbranna ja ta emaga kolme peale
jagama. Aga selleks, et kõigil
oleks öösiti võrdselt soe magada, on välja mõeldud üks lihtne
ning põnev moodus: kaheliitrisesse koolapudelisse pannakse
kuum vesi ning võetakse kaissu.
Kõlab küll ebanormaalselt, aga
nüüd magangi, kuum kokapudel kaisus, et sooja saada.
Liis elab ülikooli lähedal
ning tal on õnneks kodus konditsioneer ning soojapuhur,
mis aitab külmast võitu saada.
Nädalas paar korda õpetab ta
itaallastele inglise keelt, kuid
praegu otsime mõlemad endale
veel lisatööd, et omadega paremini toime tulla. Õnneks väljas
käimise peale eriti raha ei kulu,
sest siin on meil juba palju tutvusi tekkinud ning tavaliselt
saame klubidesse ja kontsertidele tasuta sisse. Ootame põnevusega Itaalia jõule ning siis
vaatame, mis elu edasi toob.
Armast jõuluaega!
Carmen ja Liis
11
21. detsember 2007
Viimsis avati lasteaed Lillelapsed
Viimsis avas uksed uus eralasteaed Lillelapsed. Nüüd
on paarikümnes peres taas
lasteaiakohamure murtud,
kuid olulisem kui kvantiteet
on selle ettevõtmise puhul
kvaliteet.
Lasteaed on tänapäevaelu vältimatu ja oluline osa. Seal saab
laps professionaalse pedagoogi
käe all oma teadmised, vaatlemis- ja arutlemisoskuse, aluse
suhtumistele ja sotsiaalsusele.
Lasteaed valmistab ette ühiskonnas toimetulekuks mitmekülgsemalt kui seda sageli
kodus osataks ja jõutaks. Kuna
laps veedab lasteaias enamiku
oma ärkvelolekuajast, siis on
vanema jaoks ülioluline, missugune see koht on.
Lasteaed Lillelapsed on
hooliva lapsevanema unistuste
täitumise koht.
Tegevuse märksõnad on „puhas loodus” ja „tervislik ökotoit”. Kuna vanemad on sageli
tööga hõivatud, siis hoolitseme
meie selle eest, et laps ei peaks
sööma ebatervislikke poolfabrikaate ja rämpstoitu. Meil töötab
rõõmsameelne kokatädi, kes
valmistab tervislikku, maitsvat
ja lisaainevaba toitu. Kasutame
palju Eestimaise mahepõllumajanduse toodangut, nii talu
täisterajahu kui ka jogurtit ja
kohupiima. Meile on oluline, et
toit oleks täisväärtuslik, jagame
meeleldi toitumisnõu ka lapsevanematele.
Selleks et lapse arengut paremini toetada, loome tihedama ja
tõhusama sideme vanematega.
Sellise suhtlemise eelduseks on
väike laste arv. Meie kummaski
rühmas on pisut üle kümne lapse, seega peaaegu poole vähem
kui tavaliselt. Nii saame suhelda
lastega kui indiviididega, saame
arvestada nende annete, eelistuste ja eripäraga. Meile on oluline
õnnelik laps, kellel oleks ellu
kaasa võtta tõhus pagas eneseteostamise julgust. Tahame olla
tugi tervele perele, et emal-isal
oleks lihtsam teha lapse käekäiku mõjutavaid otsuseid.
Arengukavasse on meil sisse
kirjutatud märksõnad „tervis”,
„pere” ja „Eesti rahvustraditsioonid”. Niisiis kasvame väikeselt suurema suunas. Kui tervis
korras ja emme-issiga hea klapp,
hakkame maailma avastama.
Õpetame lapsi maast-madalast suhestuma kunsti ja teiste elu
rikastavate kultuurivormidega.
Juba sel aastal läheme koos
teatrisse. Samuti hakkame külastama kunstinäitusi ja kontserte – ikka vastavalt eale ja vastuvõtuvõimele. Kaunite kunstide
mõistmise keel on palju rahvusvahelisem kui inglise keel, seda
tasub osata. Mida varem selle
maailmaga tutvuda, seda loomulikum suhe tekib.
Lasteaias töötab muusikapedagoog, kes peale tavamuusika
õpetab mudilastele klaverimängu. Meil on vedanud, et koostööd teevad suurepärased õpetajad. Meie maja hing on abiõpetaja Õilme, kes hommikul lapsed
avasüli vastu võtab ja kelle pai
nutu alati minema saadab.
Muidugi tegeleme peale
vaimu ka kehaga. Lisaks majasisesele tegevusele hakkame
paar korda kuus käima ujulas
ja võimlemissaalis.
MTÜ Lillelapsed on loonud
haridusasutuse missioonitundest, mitte äri eesmärgil: kasumi teenimisega me ei tegele.
See ei tähenda, et meil töötavad
inimesed ei saaks sada prot-
Lapsed meie käigust: „Kõigepealt me otsisime nende toad,
siis hakkasime mängima. Mängud olid meil kaasas: doomino,
loto, kabe, ahvimäng, pingviinimäng, täringumängud ja
igasugused muud.”
Viktoria: „Me õpetasime
neid mängima. Me mängisime
lõbusasti ja ükskord Aurelia
võitis ja teise mängu võitsin
mina.”
Kritti: „Minu meelest mäng
on väga kasulik. Mõnikord
käiakse seal, kui keegi tahab
külastada. Sugulased või lihtsalt täiskasvanud või lapsed või
võõrad. Selline asi on vahel, et
kui üks on kurb, siis võib olla,
et sai haiget, või teine asi, et ei
ole sõpru.”
Markos: „Toredat oli selles,
et vanad on nii sõbralikud.”
Triinu: „Nad olid nii õnnelikud.”
Viktoria: „Ma tahaks, et neil
ei oleks igav.”
Merilin: „Kui tädi oli veel
laps, siis nad mängisid möllamise mängu, siis ta mängis
peitust ja kulli. Kui ta tööline
oli, siis ta värvis tinasõdureid
ja värvis muid asju ka.”
Cassandra: „Ma tahaksin
nagu veel minna sinna, sellepärast, et no nii äge oli mängida!”
Markos: „Kui me hakkasime
ära tulema, siis ütles tädi, et tulge jälle siia tagasi. Sellepärast,
et ta oli nii üksik. Ma arvan, et
kui mul sünnipäev tuleb, siis
mina võib-olla toon suure tordi
ja siis viime vanadele ka.”
Viktoria: „Talvel võiks veel
minna, siis kui jõuluvana tuleb.”
Suur aitäh vanemõde Tiina
Nurgale ja Rannapere rahvale
sooja vastuvõtu eest!
Piilupesa sobitusrühm
Laste joonistused
külaskäigust vanade
juurde.
3.JAANUARIL
KELL 19.00
VANUSEPIIRANG
14 AASTAT
DRESSCODE:
ALL WHITE &
BLACK
Uus lasteaed
senti kasvatustööle pühenduda
– õpetajate palgad on konkurentsivõimelised.
Oleme tulvil tegemislusti ja
siin on esimene üleskutse: joonistusvõistlus. Kutsume teisi
lasteasutusi ja ka koduseid lapsi osa võtma joonistusvõistlusest „Minu kodu Viimsi”. Kodumaa algab kodust.
Meie uksed on avatud. Ootame kaasamõtlejaid ja ettepanekuid ühistegemisteks.
Ene Lill
MTÜ Lillelapsed
juhatuse liige ja lapsevanem
Piilupesa lapsed käisid
Rannapere pansionaadis
Novembris käis Piilupesa
lasteaia neljas rühm külas
Rannapere
pansionaadis.
Seekord oli meil soov jagada
oma mänguoskusi.
VIIMSI
NOORTEKESKUSE
UUSAASTA
STIILIPIDU
Noortekeskused on 22. detsembrist 1. jaanuarini jõulupuhkusel.
Uksed avame uuesti 2. jaanuaril. Ilusaid pühi!
Koolivaheajal noortekeskustes
Viimsi noortekeskuses
Avatud 2.–5. jaanuaril kell 12–20.
Kolmapäeval, 2. jaanuaril kell 12
Maiasmokad köögis!
Noortekeskuse köögis valmib noorte ja noortetöötajate koostöös midagi eriti magusat ja
mõnusat. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda.
kell 16
Nobedad näpud!
Noortetöötaja Elge juhendamisel meisterdatakse käepärastest vahenditest põnevaid ja
veel põnevamaid asju. Tule ja võta osa! Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda.
Neljapäeval, 3. jaanuaril kell 19
Noortekeskuse uusaasta stiilipidu
Noortele alates 14. eluaastast, sissepääs 10 krooni, dresscode: all white & black
Viimsi ja Randvere noortekeskuse ühisüritused
Neljapäeval, 3. jaanuaril kell 14
Fotojaht
Osaleda saavad kolmeliikmelised võistkonnad, vanusepiirang puudub. Kogunemine toimub
kell 13.30 Viimsi spordihalli ees.
Mis on fotojaht? See on nagu maastikumäng, kus piiratud maa-alal tuleb fotode järgi leida
teatud punktid. Lõbus meeskondlik võistlus, kus saab enda kodukohta paremini tundma
õppida! Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda.
Reedel, 4. jaanuaril kell 14
Viimsi ja Randvere noortekeskuste vaheline bowling-turniir
Turniir toimub Pirita bowling-klubis. Omavahel võistlevad viieliikmelised meeskonnad.
Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda.
Info ja registreerimine:
tel 606 6826
[email protected]
12
21. detsember 2007
Viimsi spaa võistkond
tõi kolm kuldmedalit
MTÜ Viimsi Huvikeskus korraldab konkursi
noorsootöötaja
(osaline töökoormus ehk pool kohta)
ametikohale Randvere Noortekeskusesse
MTÜ Viimsi Huvikeskuse struktuuriüksusena tegutseb
Viimsi Noortekeskus alates 2001. aasta oktoobrist.
Noortekeskus töötab avatud noorsootöö meetodil
ja on peamine noorsootöö korraldaja Viimsi vallas.
Selle aasta oktoobris avati Viimsi Noortekeskuse
filiaal Randvere Noortekeskus, mille põhitegevus
on pakkuda piirkonna lastele ja noortele vaba aja
sisustamise võimalusi.
Töö kirjeldus:
• noorte vaba aja sisustamine vastavalt loodud
tingimustele
• noorteürituste korraldamine ja elluviimine
• koostöö teiste noorteasutustega
Nõuded noorsootöötajale:
• kõrgharidus (rakenduslik kõrgharidus) noorsootöö,
pedagoogika, sotsiaaltöö ja/või psühholoogia alal
• projektide kirjutamise ja juhtimise oskus ning
kogemus
• väga hea eesti keele oskus, võõrkeelte oskus
suhtlustasandil (vene, inglise)
• arvutioskus
• väga hea suhtlusoskus ja positiivne ellusuhtumine
• iseseisvus, algatusvõime, organiseerimisvõime
Kasuks tuleb töökogemus noortega.
Pakume:
• huvitavat ja mitmekülgset tööd noortega
• eneseteostus- ja arenguvõimalusi
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel
Kandideerimiseks saata CV ning avaldus 2. jaanuariks
e-postile [email protected] või aadressile Nelgi
tee 1, 74001 Viimsi vald, Harjumaa. Info ja küsimused:
tel 606 6826; e-post [email protected]
Nüüd süttib küünlaid tuhandeid
ja öö nii valgeks saab,
ja taevas tähti miljoneid
nii kaunilt säramas.
Nüüd tehke lahti südamed
kõik jõulurahule,
et igas hinges särama
lööks jõulutäheke.
Rahulikke jõule ja kultuurset uut aastat
soovib oma liikmetele, koostööpartneritele ja
Viimsi rahvale MTÜ Viimsi Huvikeskus,
Viimsi Avatud Noortekeskus.
Viimsi spaa esindusvõistkond
tõi kulturismi ja fitness’i Eesti
meistrivõistlustelt koju kolm
kuldmedalit.
9. novembril toimusid Salme kultuurikeskuses Eesti
meistrivõistlused kulturismis
ja fitness’is. Marek Morozov
võitis esikoha klassis „Mehed,
kulturism + 90 kg” ning klassis „Mehed, kulturism + 80
kg” oli võitjaks Kaido Voogla.
Naistest oli parim Kerli Gricevitcuc, kes saavutas esikoha
klassis „Naised, bodyfitness +
163 cm”. Kokku klubide arvestuses saavutas Viimsi spaa
teise koha.
Viimsi spaa pakub jõusaalitreeninguteks väga häid tingimusi: professionaalsel tasemel
mitmekesiseid
jõumasinaid,
hulgaliselt kardioseadmeid ja
professionaalse jõusaalitreeneri nõuandeid.
Jõusaali seadmed, kõik firmalt Arcoman ja Johnson, on
valitud nii, et oleks võimalik
arendada piisavalt kõiki lihasgruppe. Treenijate käsutuses
on veloergomeetrid, jooksurada, stepper ja sõudemasin.
Soovijaid juhendab treener.
Samuti saab treenida koos personaaltreeneriga, kes koostab
spetsiaalse kava ning annab
toitumisnõuandeid.
Ujula külastajate käsutuses
on 25meetrine kuue rajaga bassein, lastebassein, mullivann
ning basseini duširuumides
olevad leilisaun ja eukalüptiaroomiga aurusaun. Ujulas on
ka veealused massaažiseadmed
ja veekosed.
Basseinis on eraldi rajad
suplejatele ja treenijatele. Toimuvad regulaarsed vesiaeroobika tunnid ning väikelaste,
laste ning täiskasvanute ujumiskursused.
Vesiaeroobika
treeningud toimuvad esmaspäevast neljapäevani algusega
kell 19.30 ja reedeti kell 18.30.
Alati viibib kohal ka ujulainstruktor, kes vajadusel abistab
ning ühtlasi hoiab ujujatel silma peal.
Rühmatrennide plaani on
lisandunud sellest hooajast
palju uusi ja huvitavaid treeninguid. Ülimenukaks on osutunud Nike Rockstar Workout
Africa tantsutund, mille koreograafia on loonud maailmakuulus tippkoreograaf Jamie
King. Lisaks ülipopulaarsele
Les Mills’i bodypump tunnile saab nüüd ka Viimsi spaas
harrastada treeningut Les Mills bodybalance. See on keha ja
Kerli Gricevitcuc
meele (body & mind) treening,
kus tehakse rahuliku ning lõõgastava muusika saatel mitmesuguseid liikumisi ja harjutusi, mille on välja töötanud
parimad jooga, tai chi ja pilatese spetsialistid. Tund parandab rühti, tugevdab lihaseid
ning vähendab lihaspinget ja
stressi. Lisaks sellele arendab
bodybalance’i tund koordinatsiooni- ja keskendumisvõimet
ning tasakaalu. Samuti õpitakse ja harjutatakse õiget hingamistehnikat. Les Mills’i kontseptundides vahetub treeningkava iga kolme kuu tagant.
Veel on treeningplaani lisandunud beebiootel naiste jooga
(kestusega 75 minutit), mis
toimub teisipäeviti kell 12.30.
Tundi juhendab Ülle Lember,
kes on imetamise nõustaja, äm-
maemand ning joogaõpetaja.
Beebiootel naiste joogatunnid
sobivad kohe alates esimestest
raseduskuudest või isegi last
plaanides, sest toetavad rasedust, loote arengut emaüsas,
valmistavad ette sünnituseks ja
emarolliks ning õpetavad kuulama ja usaldama oma sisemist
tarkust.
Basseinis toimuvad ka beebiootel naiste vesiaeroobika
treeningud esmaspäeval ja neljapäeval kell 12.00 Reet Posti
juhendamisel. Tunnis keskendutakse palju sünnituseks vajalike venitusharjutustele ja
hingamisele. Vesi aitab arendada ka lõdvestumisoskust.
Vees võimlemine valmistab
sünnituseks ette nii vaimu kui
ka keha.
Tööpäeviti toimuvate hommikupoolsete rühmatreeningute ajal on Viimsi spaa lastetoas
lapsehoidja.
Lapsehoidmise
teenus on kõikidele spaa klientidele tasuta.
Spordi harrastajatel on hea
võimalus end lõõgastada meie
raviosakonnas, kus saab nautida mitmesuguseid massaaže
(klassikalist, spordi-, tselluliidi-, kupu-, aroomimassaaži jt)
Lisaks pakume ka idamaiseid
massaaže ning valgus-, sooja-, soola- ja külmaravi. Samuti
saab sooritada koormustesti, et
saada teada oma koormustaluvus ning kõige eesmärgipärasema treeningu pulsisagedus.
Soovime meeldivaid treeningelamusi!
Viimsi spaa
Kammerkoor ootab meeslauljaid!
Oleme väike lauluhuviline
seltskond, kes on koos laulnud alates 1994. aastast.
Meie repertuaaris on koorimuusika klassikat, vaimulike
rahvaviiside seadeid ja palju
teisi kauneid koorilaule eri
ajastutest ja heliloojatelt.
Koor on ellu kutsutud Viimsi
Püha Jaakobi koguduses suurematel pühadel lauluga kaasa
teenima. Kuid meil on ka teisi
toredaid ettevõtmisi-traditsioone: näiteks väljasõidud Eesti
põnevatesse paikadesse, ühendades need kontsertidega Eesti
väiksemates ja suuremates ki-
rikutes. Lauluretked on viinud
meid ka Eestist kaugemale.
Oleme osalenud üldlaulupidudel ja Viimsi valla avalikel
üritustel.
Oma väikese koosseisu
tõttu oleme kui üks suuremat
sorti pere. Siiski vajaks see
pere juurde tublisid meeshääli,
kellele kõik eespool loetletu on
meeltmööda.
Proove teeme kolmapäeva
õhtutel Viimsi kooli ruumides.
Kui tunned, et sina oled see,
kes tahaks meie seltsi tulla,
helista Andrusele telefonil 565
5299 või saada e-kiri aadressil
[email protected].
13
21. detsember 2007
Sport
Abivallavanem Endel Lepik
pidi 58 korda kätt suruma eduka spordiaasta eest
Viimsi valla 2007. aasta parimate sportlaste vastuvõtul
6. detsembril hotell Athena
pubis.
Sel korral jäi ruum kitsaks,
sest tublisid sportlasi tuleb
aasta-aastalt aina juurde. Alade arvestuses astusid ette 24
spordiala parimad. Tunnustust avaldati noorele autosportlasele Kaspar Koitlale,
kes maailma karikavõistluste
Jyvaskyla etapil saavutas Nklassis esikoha; spordiklubi
Rullest tütarlastele ja treeneritele, kes Euroopa meistrivõistlustelt tõid rühmakavas
kolmanda koha; Viimsi käsipalluritele, kes Mesikäpa
meeskonnas võitsid Euroopa
veteranide meistritiitli; Toomas Tõnistele ja Maiki Saaringule, kes purjetasid Euroopa
meistrivõistlustel amatööridest esikohale. Autasustatute
hulgas oli palju Rein Ottosoni
purjespordikooli noori seilajaid, kes maailmameredel
kõrgeid tiitleid püüdmas käinud. Tublide tulemusteni on
jõudnud ka meie noored tennisistid, sulgpallurid, ujujad
ja karatekad.
Uute tulijatena sooviti edu
meie noorimale tantsutüdrukule Camilla Saarele hea
esinemise eest hiphopi maailmameistrivõistlustel
ning
vanadest tegijatest ka teenekatele raadiosportlastele, kes
rahvusvahelistel
võistlustel
edukalt esinenud. Sooja käepigistuse koos ümbrikuga said
ka treenerid.
Treenerid ja spordiklubide
ja -alade esindajad said kokku autasustamisele eelnenud
ümarlauas, kus igaüks rääkis
südamelt oma mured ja rõõmud. Viimast sai siiski rohkem. Treenerid on meil tublid
ja klubid aina suurenevad,
lapsi tuleb igal sügisel juba
sadade kaupa juurde. Taas
võib üles kerkida treeningubaaside puudus, mis vahepeal
uue kooli valmimisega veidi
leevenes. Selles osas tundusid
kõige kurvemas seisus olevat
ilurulluisutajad, kes vana kooli võimlaga kaotasid ühe vähestest treeningkohtadest.
Loodame ja soovime oma
tublidele sportlastele ikka edu
ja jätkuvalt väärtuslikke võite
ja eneseületamisi!
Viimsi 4. mitmereketiturniir peeti 8. jaanuaril spordihallis. Naisi tuli kohale viis,
kõik daamide (seenioride)
vanuseklassis. Meeste võistlused peeti kümne osavõtjaga. Naiste parimaks lauatennisemängijaks osutus Maire
Tuul Piilupesa lasteaiast, kes
saavutas sulgpallis teise koha
ja tuli nende tulemuste kokkuvõttes ka üldvõitjaks. Teise
koha saavutas Eve Pilt, kes
oli sulgpallis parim, ja lauatennises kolmandale kohale
tuli Jana Rebane. Noormeeste
arvestuses võitis lauatennise
ja sulgpalli Mattis Kirsipuu
ning sai seega üldvõidu, jättes
teiseks Georg Kaasiku ja kolmandaks Sven-Erich Tamme.
Meeste põhiklassis oli suveräänne võitja Toomas Vallikivi, kokkuvõttes jäi teiseks
Mart Kirsipuu ja kolmandaks
Jaan Kurm. Meesseenioridest
võitis Viktor Palmet, teiseks
jäi Arvo Saat.
Viimsi valla kultuurikalender
21. detsember 2007 – 11. jaanuar 2008
Suur tänu korralduse ja elluviimise eest spordihalli juhatajale Toomas Hansarile!
Tiia Tamm
Viimsi valla sporditöö
koordinaator
Kõikidele valla sportlastele
ja treeneritele kaunist jõuluaega ja edukat uut aastat!
kuni jaan 2008
Alari Kivisaare fotonäitus „Mereäärne Viimsi”
Viimsi koduloomuuseumis
Külastamiseks avatud N, R, L
kl 12–17
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus
nov – 31. dets
Viimsi kunstikool 30 – õpilastööde näitus
Avatud E–R kl 15–19
Viimsi huvikeskuses
23. dets kell 15.30
Jumalateenistus
Vaimulik Jaan Tammsalu
Viimsi päevakeskuse saalis
kuni 31. dets
Raamatunäitus „Silvia Truu ja
Juhan Kunder”
Näärikaartide näitus „Siis kui
inglitest ei räägitud”
Viimsi keskkooli raamatukogus
kuni 31. dets
Prangli õpilastööde jõulunäitus
Prangli rahvamajas
kuni 31. dets
Raamatuillustratsioonide näitus
Kunstnik Viive Noore illustratsioonid
Milvi Panga lasteraamatule „Läki
õue, läkiläki!”
Viimsi kooli raamatukogus
kuni 24. dets
Raamatunäitus „Jõuluraamat”
Viimsi raamatukogus
kuni 13. jaan
Raamatunäitus „Talvejutte ja
luuletusi lastele”
Prangli raamatukogus
Mariann Järvela, mitmekordne Eesti meister
jalgrattaspordis.
21. dets
Jõuluhommik
Viimsi keskkooli aatriumis
21.dets
Jõuluhommik
Püünsi koolis
21. dets
Jõulukontsert ja koolilaste
näidend
Kaetud kohvilaud.
Prangli rahvamajas
21. dets kell 16
Viimsi valla taasasutamise aastapäeva tähistamine
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus
kell 17
Viimsi valla taasasutamise aastapäeva tähistamine
Viimsi koduloomuuseumis
21. dets kell 18.30
Kirikukontsert
Esinevad Nõmme muusikakooli
õpilased.
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus
Veteranide käsipallis Euroopa meistrivõistlustel
Mesikäpa võistkonnas esimese koha saavutanud RihoBruna Bramanis.
21. dets kell 19
Noorteõhtu (15 a ja vanemad)
Viimsi vabakoguduse kirikus
23. dets kell 11
Neljanda advendi jumalateenistus
Jutlus: Raido Oras, teenistuse ajal
tasuta lastehoid.
Viimsi vabakoguduse kirikus
23. dets kell 11
IV advendi jumalateenistus
Diakon Kalle Rebane
EELK Prangli Püha Laurentsiuse
kabelis
23. dets kell 13
IV advendi armulauaga jumalateenistus. Leeripüha
Vaimulik Jaan Tammsalu
kell 19
Kirikukontsert
Esinevad Kersti Alar-Murr, Triin
Maran, Jaak Lutsoja, Peeter Altpere
jaAndres Mutso. Kõlab jõulumuusika.
Omanimelise kergejõustikuklubi Eha juht Eha Rünne
(vasakult), Viimsi veeklubi juht Bruno Nopponen,
Viimsi käsipalliklubi treener Ain Pinnonen ning
abivallavanem Endel Lepik.
23. dets kell 14.30
IV advendi jumalateenistus
Koguduse õpetaja Aare Kimmel
EELK Randvere kirikus
24. dets kell 14.30
Püha jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus
Diakon Erkki Juhandi
EELK Randvere Peetri kirikus
24. dets kell 16
Püha jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus
Vaimulik Jaan Tammsalu
Kaastegev kirikukoor
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus
24. dets kell 17
Jõulujumalateenistus
Jutlus Raido Oras
Viimsi vabakoguduse kirikus
24. dets
Jõululaupäeva jumalateenistus
EELK Prangli Püha Laurentsiuse
kabelis
Püha jumalateenistus
Diakon Kalle Rebane
EELK Prangli Püha Laurentsiuse
kabelis
25. dets kell 13
Esimene jõulupüha jumalateenistus
Vaimulik Jaan Tammsalu
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus
30. dets kell 14.30
Jumalateenistus
Koguduse õpetaja Aare Kimmel
EELK Randvere Peetri kirikus
31. dets kell 14.30
Vana-aastaõhtu jumalateenistus
armulauaga
Koguduse õpetaja Aare Kimmel
EELK Randvere Peetri kirikus
31. dets
Uusaasta vastuvõtt ilutulestikuga
ning tants uues aastas
Prangli rahvamajas
31. dets kell 23.30
Vana aasta ärasaatmine ja uue
vastuvõtmine Tammneemes
Süütame lõkke ja laseme taevasse
kaasatoodud ilutulestikku (kaasa
soojad joogid, soojad riided ja hea
tuju).
Tammneemes mereäärsel ürituste
väljakul
1. jaan kell 17
Tänujumalateenistus leivamurdmisega
Jutlus: Raido Oras
Viimsi vabakoguduse kirikus
2. jaan kell 12
Koolivaheaeg Viimsi noortekeskuses: maiasmokad köögis.
Eelregistreerimine tel 606 6826,
[email protected]
Viimsi noortekeskuses
2. jaan kell 16
Koolivaheaeg Viimsi noortekeskuses: nobedad näpud
Eelregistreerimine tel 606 6826,
[email protected]
Viimsi noortekeskuses
25. dets kell 14.30
Esimene jõulupüha jumalateenistus
Koguduse õpetaja Aare Kimmel
EELK Randvere Peetri kirikus
3. jaan kell 19
Koolivaheaeg Viimsi noortekeskuses: uusaasta stiilipidu
Sissepääs alates 14 a, pilet 10
krooni
Viimsi noortekeskuses
26. dets kell 19
Jõuluõhtu Tammneemes
Süütame lõkke ja küünlad (soe kohv
ja soojad riided kaasa).
Tammneeme mereäärsel ürituste
väljakul
3. jaan kell 14
Koolivaheaeg Viimsi noortekeskuses: fotojaht
Kogunemine kell 13.30 Viimsi spordihalli ees. Eelregistreerimine tel
606 6826, [email protected]
27. dets kell 19
Retrohõnguline aastalõpupidu
Pilet kuni 21. dets 120 krooni, pärast
22. dets 160 krooni
Korraldaja: SA Viimsi Muuseumid ja
VEDA
Viimsi koduloomuuseumis
4. jaan kell 14
Koolivaheaeg Viimsi noortekeskuses: Viimsi ja Randvere noortekeskuste vaheline bowling-turniir
Eelregistreerimine tel 606 6826,
[email protected]
Viimsi noortekeskuses
27. dets – 7. jaan
Raamatunäitus „Mida toob aasta
uus?”
Viimsi raamatukogus
4. jaan kell 14
Rõõmsa tujuga uude aastasse
Viimsi päevakeskuse saalis
28. dets kell 19
Noorteõhtu (15 a ja vanemad)
Viimsi vabakoguduse kirikus
28. dets kell 19
Kirikukontsert. Prantsuse jõulumuusikat
Esineb varajase muusika stuudio
Cantores Vagantes
Pilet 100 krooni / 50 krooni
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus
30. dets kell 11
Jumalateenistus
Jutlus: Raido Oras, teenistuse ajal
tasuta lastehoid.
Viimsi vabakoguduse kirikus
30. dets kell 13
Jumalateenistus armulauaga
Vaimulik Jaan Tammsalu
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus
Info:
Marje Plaan, Viimsi valla kultuuritöö koordinaator
tel 606 6866, e-post [email protected]
5. jaan kell 11
Viimsi kultuuriloo seltsi kodulooringi kokkusaamine
Teema: lahkumine Eestist, 1944
Alar Mik ja Jaan Tagaväli
Viimsi koduloomuuseumis
6. jaan kell 14.30
Jumalateenistus
Koguduse õpetaja Aare Kimmel
EELK Randvere Peetri kirikus
6.jaan kell 14
Armulauaga jumalateenistus.
Vaimulik Illimar Toomet
Esineb Märjamaa kiriku segakoor
EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus
1
1. detsember 007
KUULUTUSED
 Miiduranna sadamas saab
tööd kontoripindade koristaja. Tel 646 3360, 529 6360.
 Valmistan armsaid kardinaid.
Tel 600 5403, 514 9539;
www.visioonkardin.ee.
 2aastane poiss otsib kolmeks
korraks nädalas ja pooleks
päevaks toredat hoidjatädi.
Asukoht Viimsis Soosepa
külas. Tel 512 7844.
 Teisipäeval ja neljapäeval
aitan hoida last või lemmiklooma, soovitavalt Haabneemes. Tel 5599 6703.
 Alustav
raamatupidamisfirma otsib uusi kliente.
Koostame ka äriplaane ja
tasuvusarvutusi. Info meilil [email protected] või tel
515 7524.
 Ilusalong Iiris võtab oma
kollektiivi juurde juuksuri, kosmeetiku, küünetehniku ja massööri. Info tel
5695 3482.
 Puude raie, võsa- ja hekilõikus ning muud haljastushooldusega seotud tööd. Tel
5563 7666.
 Müüa Viimsis Roosi tee 2
heas korras 2-toaline korter
(3/5). Hind 1 320 000 kr. Tel
601 1810.
Õndsad on halastajad,
sest nende peale halastatakse.
Õndsad on puhtad südamelt,
sest nemad näevad Jumalat.
Õndsad on rahutegijad,
sest neid hüütakse Jumala lasteks.
Mt, 7–9
 Odavalt müüa roheline diivan ja kaks tugitooli. Tel
609 1238. Astilbe tee 8–8,
Haabneeme, Viimsi. Asta
Raud.
 Otsime toredat hoidjatädi
oma 1,7aastasele tütrekesele,
vähemalt neljal päeval nädalas. Võimalusel eelistaksime
hoidmist meie kodus Viimsis. Hind kokkuleppel ning
muu info tel 513 4968.
Kallis Evald Timmas!
Jää jumalaga armas vend!
Minu südamlik kaastunne perele.
Vaimulik Erkki Juhandi
 Miidurannas asuv firma otsib külmlattu 2–3 tunniks
päevas ausat ja positiivse
ellusuhtumisega komplekteerijat. Tel 512 6076.
Sära ja pauguga uude aastasse!
RAAMATU
PIDAMIS
TEENUSED
Müüa laias valikus ilutulestikku.
Vaata www.hansatuled.ee
(üleval ka videod!)
Info
tel 515 7524
või
meilil [email protected].
Asukoht Viimsis, vajadusel kojutoomine.
Kontakt: Eero, tel 5554 7564,
e-post [email protected]
Elekter
projekteerimine, paigaldus, hooldus ja käiduleping
Valvetehnika
projekteerimine, paigaldus ja hooldus
Pakume järgmiseid ehitusgeodeesia teenuseid:
• kinnistute jagamine • geodeetilised
alusplaanid • hoonete märkimine
www.geomap.ee ; [email protected]
tel 6620708
Helin-Mari
Arderjai trio
IT- ja sidetööd
arvutite müük, hooldus ja remont
Asume Lubja külas Paenurme tee 37. Tel 517 2941,
609 2280; e-post [email protected]
Pühapäeval
23.12 kl 12.00
Viimsi Püha
Jaakobi
kirikus
Põhja-Eesti
Küttepuu Oü
Vanalinna Segakoor
Küttepuud lahtiselt
Küttepuud konteinerites
Kaminapuud kottides
Teet Raik (kitarr)
Ara Yaralyan (kontrabass)
Dirigendid: Lauri Aav
ja Tuuli Metsoja
KONTSERT ON TASUTA
TALLINNA LINNAVALITSUS
Kohale toomine Tallinnas ja
30km Tallinna piirist tasuta.
Kõik pikkused ja puuliigid.
Tel: 5333 4347; 501 9454
www.tulepuu.ee
Õige pea avame oma rahvale moodsa Ilustuudio
uues Viimsi kaubanduskeskuses, Randvere tee 6.
Ootame oma kollektiivi tööle tublisid:
juuksureid
kosmeetikuid
maniküüre-pediküüre
küünetehnikuid
kellel on soov oma töös areneda ja töötada kõrgekvaliteediliste toodetega.
Uus Ilustuudio pakub:
• koolitusi, et omandada uusimaid töövõtteid
• profitooteid, et tagada parim tulemus vastavalt klientide soovidele ja vajadustele
• uusimaid iluteenindusprogramme, mis hõlmavad kõiki vanusegruppe
• väga head ja moodsat töökeskkonda,
et töötegemine sujuks meeldivas keskkonnas ning klientidel oleks tore meie juures aega veeta
Kui pakkumine Sind huvitab, siis helista 5304 4230.
Maniküüri-, pediküürija kunstküünteteenus
Kontakt:
Helesi Hannes
tel 5345 6740
www.beautyandnails.pri.ee
15
21. detsember 2007
���������������������
�������������������������
���������������������������
��������������������
������
��������������������������������������������
�����������������������������������������������
���������������
��������������
�������
����������������
�����������������������������������
����������������������������������������
����������������
��������������
������
����������������
�������������������������������������������
�������
����������������
��������������
������
����������������������������
��������������������
��������������������������������������������
������������������������������������������������
��������������
������
��������������������
�������������
Aserbaidžaani köök
�������
Elava Tule baaris
Meil saab korraldada koosviibimisi, sünnipäevi või ­firmapidusid kuni 50 inimesele.
Oleme avatud iga päev kl 11–23, reedel
ja laupäeval kl 11–24.
Asume Nelgi tee 1. Kontakt: 609 1901,
www.elavatule.ee
�
����������������������������������������������������
����������������������������������������������������������
20
Kaili Tamm
56 268 258
66 84 700
���
��
Ville Värk
51 32 422
[email protected] www.1partner.ee
Tule veeda lõbus sünnipäev või
muu tähtpäev Pirita Bowlingclubis!
Pakume mitmeid pakette nii lastele
kui ka täiskasvanutele.
Lisainformatsioon:
630 0120, 630 0121, [email protected]
www.bowlingclub.ee
��
��
�
�������������
����
���������������������������������������
�������������������������������������������
������������������������
1
1. detsember 007
Pirita rannahoones Merivälja tee 5, 11911 Tallinn. Tel 6835 653, [email protected], www.loungeparl.ee
Avatud: E-N 08-23, R 08-01, L 10-01, P 10-23
Liuguksed
Liugustega kapid
Garderoobid
Projektist paigalduseni
UKS, MIDA VÕIB USALDADA
TÕSTUKSED
garaaſidele ja
tööstushoonetele
LAADIMISSILLAD
LAADIMISMAJAD
KÄÄRTÕSTUKID
• Tootmine • Müük • Paigaldus •
Rohuneeme tee 1, Haabneeme. Tel 504 9719,
faks 623 2656, e-post [email protected],
www.liuguksed.ee
LU M E N
Kaluri tee 5
Haabneeme
Tel.
60 11 812
53 416 072
www.lumenerakliinik.ee
Polikliinik
Naistearst
Lastearst
Üldkirurg
Uroloog
Onkoloog
Plastikakirurg
Kõrva-nina-kurguarst
Nahahaiguste arst
Silmaarst
Psühholoog
Psühhiaater
Standoor Eesti OÜ, Aiandi tee 24, Viimsi, Harjumaa
Tel 600 8930, faks 609 1420, [email protected]
www.standoor.ee
Uudis!
Hammaste
laservalgendus
Dr. Merike Immato
HAMBARAVI
PROTEESIMINE
K I R U R G I A
NB! Laste hambaravi tasuta
Haiglaravi,
sh operatsioonid
Günekoloogia
Kõrva-nina-kurguhaigused
Ortopeedia
Plastikakirurgia
Üldkirurgia
Uroloogia
Lumepuhurite müük
Rehvide müük ja
paigaldus
Haiglaga saab tutvuda iga kuu esimesel neljapäeval kell 16.
Registreerimine: tel 605 9600, aadress: Kaluri tee 5a,Viimsi, www.fertilitas.ee
Õlivahetus
Rehvide müük ja paigaldus
Kettsaagide müük ja remont
Aia- ja metsatehnika müük ja remont
Muruniidukite hooldus ja remont
Rohuneeme tee 2
tel 6 090 351
e-post [email protected]
www.haaber.ee
Korraline hooldus:
Auto üldise seisukorra kontroll:
õlivahetus, filtrite vahetus
rihmade ja pingutuslaagrite vahetus
klaasipuhastusharjade vahetus
akude kontroll, hooldus ja vahetus
jahutusvedeliku kontroll
Veermiku remont:
pidurite kontroll ja remont
sildade kontroll, reguleerimine ja remont
Sünnitusabi
Autovaruosade müük
amortisaatorite kontroll ja vahetamine
Muuli tee 12, Viimsi vald
tel 600 6295
vedrude kontroll ja vahetamine
jõuülekande kontroll ja vahetamine
rehvide vahetus ja tasakaalustamine
Väljalaskesüsteemi remont:
summutite kontroll ja vahetus
katalüsaatorite kontroll ja vahetus
����������